Kui toomingad õitsevad siis jõesilmud
koevad, seda on tähele pandud juba vanadest hallidest aegadest ja säärane seos paistab
kehtivat ka sellel isemoodi kevadel.
Jõgedesse hakkasid jõesilmud (Lampetra fluviatilis) siirduma juba
möödunud aasta sügisel. Kudemisrändel ongi kaks kõrgaega: üks sügisel ja teine
kevadel vahetult enne kudemist.
Viimase minuti siirdujad on veel teel kudemiseks sobivatesse madala vee ja kiire vooluga jõelõikudele, teised heidavad juba marja-niiska. Kudemine kestab umbes kuu aega ja peale seda sõõrsuudest jõesilmud surevad.
Liiva ja kruusaga kaetud pesalohus kooruvad paari nädala pärast peale marja heitmist vastsed, keda kutsutakse liivasonglasteks. Jõesilmuhakatised kaevuvad põhjasetetesse ja elavad seal umbes viis aastat enne, kui laskuvad merre parasiidile omaselt toituma ning peale paari aastat meres kosumist naasevad jõkke kudema. Jõesilmu elutsükkel kestab seitse aastat.
Videojupile olen salvestanud juba mõne
aasta jõe põhjapinnases arenenud liivasonglased.
Ojasilmude kudemist pildistas Gustav Lauringson Käru jõe ülemjooksul 22.mail.