RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
18. veebruar, 2019

Juhtum pulliga ja uudiseid hirveplatsilt

Hirvedel sarvede heitmine on alles ees, varematest aastatest teame, et ühel vägeval ja vanal hirvepullil pudenes sarv kõige varem eelviimasel veebruarikuu nädalal.

Juba 15. jaanuaril tuli kaamera ette aga äkitsi hirvepull, kellel oli peas vaid üks neljaharuline sarv. Muidugi polnud ükski hirv hirvekaamera ajaloo jooksul, ka kõige vanem isend, ajanud maha sarvi nii varakult. Nagu selgus, ei kukkunud sellel ühe sarvega hirvepullil teine haru kaugeltki loomupärasel viisil. Tegelikult jäi hirvepull oma ehtest ilma juba 2. jaanuaril söödaplatsilt 3-4 km kaugusel Piirimetsa küla teel, kus vaene loomake rammis seda sama maastikuautot, mis on aastaid toonud hirvedele toiduks silo, heina, porgandeid ja vahest õunugi. Kokkupõrge niitis peast vasaku sarve, millel oli viis haru.

Hirvekesel kulus matsust toibumiseks paar nädalat enne, kui ta jälle söödaplatsile ilmus. Auto remondiga läks umbes sama palju aega, kuni see jälle sõidukõlbuliseks sai.

Platsil käib aeg-ajalt veel üks ühe sarvega pull, huvitav kuidas tema sarveharust ilma jäi, võib-olla teinegi liiklusohver. 

Igal õhtul tulevad hirvepullid toidu juurde rahulikul ja väärikal sammul, aeg-ajalt seisatades, vahest on nad kohal juba videvikus ning hommikul viimased lahkujad jäävad sageli valgesse aega. Nüüd talve teises pooles on platsil näha olnud ka vasikatega hirvelehmi, kes tavapäraselt tegutsevad isasloomadest eraldi olevas karjas.  

Teistest loomaliikidest tihedamini kohtab siin silo nosimas metskitsi, nemad on kohal päevasel ajal, kui hirved kuskil lähedal metsatukas põõnavad. Tavaliselt on neid olnud korraga 1-2 looma, kord sattus olema ka üksik häirivalt tõsise esijalavigastusega isend.

Kui vahest harva juhtub, et platsil leidub õunu, siis kaks kährikut imbuvad kuskilt kohale kui imeväel, küllap lähedal asuv mägraurg on nüüd nende päralt. Tõesti, sel hooajal pole juhtunud nägema siin ühtegi mäkra, rebane käib ikka.

Seni kestnud talve jooksul on lindudest silmatud söödaplatsil tavapäraseid kohalikke liike ronkade, pasknääride, hallvareste, musträstaste ja rasvatihaste näol ning kuuldud läbi talve kodukakku. 

Kuna see hirvepull oma sarved heidab? See elukas, kellel on küll vaid üheksaharulised sarved, aga ta uhkus erinevalt teistest, paistab eksimatult silma oma laiuvate, kõrgete ja jämedate sarvedega.


Lisa kommentaar

Email again: