Ootus näha laglesid-hanesid jalutamas otse kaamera ees on teoks saanud. Videost saame vaadata, kellest see linnumudru siis koosneb, segaparves on näha valgepõsk-laglesid, suur-laukhanesid ja rabahanesid. 

Arktilistel pärishanedel suur-laukhanel ja rabahanel on rände tippaeg ja mai keskpaigas lähevad viimased. Nende läbiränne meie aladelt lõpeb umbes kümmekond päeva varem kui valgepõsk-lagledel ja on kordades vähem arvukas. Kui Sassi poolsaare piirkonnast rändab läbi umbes 20 000 valgepõsk-laglet siis kogu Matsalu rahvuspargi aladelt umbes 50 000 lindu. 

Pesitsevate sookurgede häält on jätkuvalt kuulda Tauksi ja Sassi vahel asuva laguuni suunast. Seal kuskil roos neil pesa asub.

Madalast merest kostuvad laululuikede hääled vaikivad lähipäevil, sest kuuvahetusel lahkuvad nad koos väheste väikeluikedega äkki ja kiirelt artika suunas. 

Kohalikud kurvitsalised on juba pesapaigad sisse võtnud ja alustanud pesitsust. Kõige arvukamal Sassi niitude kurvitsalisel -  kiivitajal on juba munad pesas. Arvukuse vähenemise järjekorras pesitsevad kurvitsalised on siinsetel niitudel peale kiivitaja veel liivatüll, punajalg-tilder, merisk ja suur-koovitaja. Suur-koovitajat on kõikjal väga väheks jäänud ja siin pesitseb vaid üks-kaks paari, temalgi esimesed munad munetud.

Kalakajakas on samuti kurvitsaline ja rändlind – neid toitub praegu massiliselt madalas vees ning osa neist juba pesitseb suurtel kividel ja niidul rohus.

Värvulistest kõige arvukam pesitseja on muidugi põldlõoke. Üldse on siin seni pidevalt kuulda või näha umbes kümmekond linnuliiki.