Kaamera ees on õnne korral kõvasti sagimist ja lähimad linnud kõnnivad vaid mõne meetri kaugusel. Tõsi on, et nad just väga sageli kaadrisse ei satu. Merevee väga madal seis on viinud ka lagled kaugemale nii, et linnumassi ei pruugigi näha ega kuulda. Kui aga teame laglede “sõiduplaani”, siis on kindlasti tõenäosus suurem nendega kohtuda arvuti ekraanil. 

Valgepõsk-lagledel on kindel päevarütm. Ööbitakse Topu lahe ranna lähedal madalas vees, pool tundi enne päikesetõusu ja selle ajal lennatakse põldudele toituma. Päeval kella kahe paiku tullakse tagasi peaasjalikult vette lobistama, jooma ja puhkama. Õhtusöögile minnakse jälle põldudele ning ööseks tagasi. Lagled tulevad randa toituma ka öösel. Kui põldudel söövaid linde häiritakse ja minema aetakse, siis võivad nad kaamera ette rohtu nokkima tulla täiesti suvalistel kellaaegadel.    

Rannaniit on rohetama löönud ja just noor mõne sentimeetri kõrgune rannaniidu taimestik, eriti aruhein, on nokkimisel ja ränderasvade kiirel deponeerimisel kõige tõhusam nokapoolis. Lisaks rannaniidule toituvad lagled ka põldudel, kus praegu on sihikul viljakülvid. Külvivili on kõrge kalorsusega ja täiendab hästi nende toidusedelit.  

Laglede kõrval on maikuu, eriti selle teine pool, mitmete arktiliste merepartide (aul, vaerad ja vardid) ja kauride massrände aeg. Sassil nad ei peatu, vaid lendavad enamasti kõrgelt üle. Samal ajal on ka aktiivne rannakurvitsate läbiränne. Kõige enam paeluvad suurrislade ja vöötsaba-viglede kompaksed kuni paarisajapealised rändeparved. Suurrislad tulevad ka rannale maha toituma, vigled seal enamasti ei peatu, vaid lendavad otse üle kirde suunas. Vöötsaba vigled pesitsevad tsirkumpolaarselt, meilt läbirändavad suurislad aga Taimõri poolsaarel. 

 Laglede lahkumist on oodata mai viimasel dekaadil.