Tekst: Kristiina Viiron

Noorte metsade hooldamist korraldab RMK-s metsakasvatustalitus. „Meie tegeleme tihumeetriga, metsakasvatajad hektariga,“ iseloomustab RMK kagu regiooni varumisjuht Tanel Täheste metsaraietega tegelevate inimeste tööd. See tähendab, et raietööde üle peetakse arvestust raiutud puidukoguse järgi ehk tihumeetrites, metsakasvatajad aga peavad oma töö üle arvestust pindalapõhiselt ehk kui mitmel hektaril nad on hooldustöid teinud.  

Metsamajandamisega tegelevad RMK-s regioonid, neid on kolm: edela, kirde ja kagu regioon, igas regioonis on neli varumispiirkonda.  

Taneli juhtida on Tartu piirkond, mis ulatub Kallastelt Valgamaani ning teistpidi Peipsi äärest Elvani, ümmarguselt sada kilomeetrit ühes ja sada teises suunas. Ühe piirkonna aastane varumismaht on umbes 300 000 tihumeetrit puitu, sealhulgas ka energiapuit (oksad, ladvad).  

Palju nüansse, millega arvestada 

Selleks, et töid planeerida, tuleb varumisjuhil esmalt otsa vaadata riigimetsa kirjeldavatele andmetele – milline on mets: kui vana; mis liiki; kui kõrged ja jämedad puud seal kasvavad jne. Samuti sõltub plaanide seadmine RMK arvestuslangist ehk aastasest raiemahust, mis igal aastal kinnitatakse kliimaministri käskkirjaga.  

„Arvestuslank paneb paika, kui palju RMK teeb aastas uuendusraiet ja harvendusraiet,“ täpsustab Täheste. Sellele lisanduvad vajaduse järgi sanitaarraie ehk haigete ja kahjustatud puude (nt tormi tagajärjel) raie ning raadamine, mida RMK teeb valdavalt tellimusena (näiteks maantee, raudtee, polügooni, karjääri jms ehituseks).

Tänapäevane planeerimine niiöelda paberil käib RMK-s visuaalse planeerimise töölaua abil. See rakendus näitab arvutiekraanil kaardil iga metsaeraldise puhul täpselt ära, missugused piirangud alale kehtivad. Lisaks metsaseadusele ja metsamajandamise eeskirjadele, mis juba ise panevad ette hulganisti tingimusi nii metsa raievanusele kui ka näiteks langi suurusele, tuleb arvestada väga paljude asjaoludega.

Näiteks rendilepingute, mälestiste, ülikoolide katsealade, kogukonnaalade ja mitme muu teguriga, mis puhul tehakse raiet kindlatel tingimustel. Vajadusel on tööd tarvis kooskõlastada näiteks muinsuskaitse- ja transpordiametiga, kohaliku omavalitsuse või piirinaabritega, sõltuvalt sellest, kus töid kavas teha on. Ja RMK nagu teisedki metsaomanikud esitab enne töödega alustamist metsateatise, mille kooskõlastab keskkonnaamet.  

Sellest aastast on RMK-s tööl ka metsaökoloogid, kellel on planeerimisel oma roll. Nemad vaatavad varumisjuhi koostatud plaanid üle ja annavad hinnangu keskkonnakaitselisele aspektile, pidades silmas, et metsaraie mõjutaks ümbrisevat keskkonda võimalikult vähe. Vahel võib tekkida olukord, et esialgne plaan ei vasta kõikidele tingimustele ja siis tuleb sisse viia vajalikud muudatused.  

Vajadusel tuleb plaanid ringi teha 

Metsateatise võtab varumisjuht mõned kuud enne raiet. Seda tehakse alati varuga, et vajadusel saaks töid kiiresti ringi korraldada. Metsatöödel on ju teadagi nii, et inimene planeerib ja ilm juhib ning lanke tuleb valida ka vastavalt ilmataadi pakutavatele võimalustele.

Näiteks jaanuar ja veebruar on tavaliselt külmakraadid, maapind külmub ning saab töötada aladel, kus on tarvis teha pikki kokkuveoteid. Märtsis hakkab päike kõrgemalt käima ja tuleb kolida kõrgematele ja kuivematele aladele, et säästa metsaalust pinnast. 15. aprillist 1. juulini kestab raierahu, mil metsa ei raiuta, vaid veetakse üksnes kokkukoondatud materjali välja. Ka juulis arvestab RMK lindude pesitsusega ja hoidub raiumast metsi, kus lindude pesitsemise tõenäosus on suurem.

„Kui juulis uuesti alustame, on teed ja sihid tahenenud ja saame taas raskesti ligipääsetavaid lanke majandada,“ selgitab Täheste metsatöö nüansse, täheldades, et viimasel ajal on parim „talvekuu“ olnud hoopiski august. Sügisvihmade tulekuga ollakse aga jällegi sunnitud kõvemate, mineraalsemate kasvukohatüüpidega lankide peale minema. Nii kavandaski Tanel sügisvihmade saabudes raietööd Tartu-Räpina maantee äärsesse metsa. See oli tegelikult oma järge üraskikahjude tõttu oodanud juba mõnda aega, ent raiet tuli edasi lükata vajaliku taristu puudusel. Hiljuti aga valmis RMK-l seal uus tee, mille serva saab rajada materjali äraveoks vahelaoplatsi.

Lisaks ilmale võivad raieplaane mõjutada ka erinevad kahjustused – näiteks tormimurrud, eelmisel talvel tegi kagus palju paha ka raske lumi.  

Metsakahjustusi püütakse likvideerima minna nii ruttu kui vähegi võimalik. Info metsakahjustuste kohta tuleb metsakorraldajatelt, kes pidevalt metsi takseerivad ja kahjustusi kirjeldavad. Lisaks saab infot kaugseiretehnoloogia abil ja kõigilt kolleegidelt, kes metsas oma igapäevast tööd teevad. Nii saab vajadusel operatiivselt reageerida ja vajalikud raied korraldada.  

Paberi asemel visuaalse planeerimise töölaud 

Tanel näitab, kuidas käib visuaalse planeerimise töölaual raie kavandamine, võttes ette metsakvartali, kus võiks lähiajal tööks minna. Tanel planeerinuks sinna raieid juba varemgi, ent sellele erametsade vahel olevale riigimetsamassiivile polnud siiani võimalik masinatega ligi pääseda. Aga nüüd on RMK saanud piirinaabriga tema maalt läbipääsemise asjus kaubale ning on võimalik raietöid kavandama asuda. 

„Planeerimise üks alus on ka see, et seda tehakse metsas. Pole päris arvutitöö, et laua taga otsustan, et see metsaosa läheb maha,“ märgib Tanel. Tavapäraselt käib ta enne metsas ja siis hakkab arvutis töid paika panema. Ja enne ei ole mõtet planeerida, kui piirinaabritega pole tööde tegemiseks kokkulepet.  

Ta osutab VPT-s kaardil eraldistele, mis tema huviorbiidis on – need on värvilised, tähistades küpseid eraldisi. Triibulisena sealsamas kaardil on tähistatud need metsad, mis vajavad harvendusraiet. Eraldi värvidega on VPT-s tähistatud ka eraldise peapuuliigid, nt violetsega kuusk, kollasega hall lepp jne. Varumisjuht valib VPT-s eraldised, märgib, millal on soov neid raiuda, töid tegeva firma (koostööpartnerid on teada) ning raieliigi. Kohe on tema arvutiekraanil näha ka planeeritava langi andmed. VPT-s on iga eraldise kohta näha ka takseerinfo. Selle põhjal arvutab programm , kui palju metsamaterjali ja mis sortimente on sellelt langilt eelduslikult tulemas. Programm näitab väiksemas koguses ka teisi sortimente, kuid majanduslikult ei ole mõttekas neid teha, sest nende vedu ostja juurde läheks ebamõistlikult kalliks ega tasuks end ära.  

Kokkuleppel naabriga jääb osa puid alles 

Kuna varumisjuht hoiab planeerimise kõrval üksiti end ka raietööde kulgemisega kursis, sõidame ülalmainitud käimasolevatele raietöödele Tartu-Räpina maantee ääres. Peatume vastvalminud RMK ehitatud metsateel, mis ehitati, et sellele metsamassiivile ligi pääseda.  

„Polnud kuskile teha vahelaoplatse, kuhu metsast saadav puit enne tööstusse vedamist koondada,“ täpsustab Tanel, miks tuli RMK-l uus metsatee ehitada. Maanteeserva puid ladustada ei tohi.  

Kõnealune mets vajaski hädasti inimese sekkumist, sest oli suuresti kuivanud või kuivamas – ürask oli kuuskedega üks-null teinud ning tarvis oli teha nii lage- kui ka sanitaarraiet.  

Kuna metsa sees asub üks majapidamine, käisid varumisjuht ja praaker sealsele pererahvale ka töid tutvustamas ja nende seisukohta kuulamas. „Neil oli juba aastaid mure, et suured puud võivad kukkuda kõrvalhoonetele,“ märgib Tanel, et pererahvas polnud töödele sugugi vastu, pigem vastupidi. Koos märgiti ära ka puud, mis pererahva soovil kasvama jäävad. Lisaks sai ligipääsutee nende koduni endisest paremaks.  

„Üldiselt inimesed ikka saavad aru, et metsal on oma eluring ja ühel päeval läheb raieks. Tähtis on ka suhtlus nendega, keda tööd puudutavad – asju selgitades ja läbirääkides saab ikka leitud sobivad lahendused,“ tõdeb Tanel kokkuvõtteks.