Nõnda siis said kullivanemad sel kevadel ühe poja vähem, kui kahel eelneval kevadel. Aga kolm sirguvat poega on ka väga tubli tulemus. Eks oma loomulikus elukeskkonnas elavatel kanakullidel ongi sagedamini kolm poega, sest seal on elu karmim ja toiduga ei ole priisata, erinevalt olukorrast linnas, kus toitu lendab ringi nii, et “jalaga segada”.

Möödunud aastal koorusid Alla ja Ruudi pesas pojad 8. ja 10. mai vahel, sel kevadel päev hiljem, 9. ja 11. mai vahel.

Kui eelmisel aastal nähti viimati suureks sirgunud poegi pesas 22. juuni hommikul, siis selle pesitsusperioodi lõpp võib ehk saabuda jaanilaupäeval. Eks näe, igal juhul on Allal ja Ruudil pesitsemine kulgenud kahel viimasel aastal sarnaselt, lausa hämmastava ajalise täpsusega nagu kellavärk.


Kanakullihakatised said ornitoloogidelt rõngad jalga seekord 6. juunil, kolm poega saadeti seljakotis pesapuu alla, kus nad kaaluti ja mõõdeti ning pandi ühe jala ümber alumiiniumist Matsalu rõngas ja teise ümber punane numbriga värvirõngas. Sedapuhku on meie kanakullid nr 198, nr 199 ja nr 200. Tervist teile, 200 ja teised!


Punane numbriga värvirõngas teavitab sellest, et sellise märgisega kanakull on ilmavalgele tulnud linnakullide pesas. Tartu linnas koorunud kanakullid said esmakordselt värvirõnga jalga eelmisel aastal, Tallinna omad aga juba alates 2015. aastast. Hästi nähtavad värvirõngad on toonud oluliselt rohkem tagasisidet kanakullide elust ja aidanud sel viisil sellest haruldasest liigist rohkem teada saada.


Püänt asub video lõpusirgel!

Kanakullikaamera kestab sel hooajal veel niikaua, kui viimane kullipoeg on pesast läinud.