RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
05. juuni, 2024

Lendorava levikukoridorid üle laiade elektriliinide

Artikli autorid on RMK elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa ja looduskaitseprojektide koordinaator Mihkel Järveoja.

Aastatel 2023 ja 2024 tehtud lendorava elupaikade inventuuride tulemused näitavad, et Eesti idapoolsel piirialal kipub lendorav levima mööda suhteliselt kitsast maariba, mis jääb Narva jõe, Peipsi järve ja Viru-Mustvee kõrgepingeliini trassi vahele. See justkui viitab, et lendorava levimine kõrgepingeliinist põhja poole suuremasse ja enamasti kaitstud metsamassiivi on takistatud.

Kuna lendorav eelistab liikuda liueldes mööda kõrgemaid puid, siis need isendid, kes on jõudnud laia ja lageda kõrgepingeliini trassini, liiguvad tõenäoliselt edasi piki selle serva ning ületavad trassi pigem harva, mistõttu jääb ka kasutamata trassist põhjapool asuvate elupaikade potentsiaal.
Lendorava teadaolev levikuala Peipsi järve põhjarannikul näitab, et Viru-Mustvee kõrgepingeliini trass võib takistada lendorava põhjasuunalist levikut.

Ilmselt tekivad lendorava jaoks soodsamad võimalused kõrgepingeliini trassi ületamiseks siis, kui trassil kasvav taimestik on saavutanud maksimaalse kõrguse, mida kõrgepingeliini ohutust silmas pidades võib lubada. Vahetult kõrgepingeliini all on selliseks kõrguseks kuni 3 m ja näiteks Soomes tehtud uuringud on näidanud, et sellise kõrgusega hekid on piisavad julgustamaks lendoravaid ületama suuremaid lagendikke (Selonen et al. 2003). Paraku puhastatakse praeguse tava järgi kõrgepingeliinialune maa iga 3-4 aasta tagant ja seega on see suurema osa ajast lendorava jaoks liiga madala taimestikuga.

Kõrgepingeliini trasside hooldamine näeb ette, et niipea kui liinialune võsa on saavutamas lendoravale sobivamat kõrgust (vasakul), puhastatakse trass võsast, mistõttu on see lendorava jaoks suurema osa ajast ehmatavalt lage ja lai (paremal).

Eeldatavasti võiks lendorava jaoks olukorda parandada see, kui pidevalt oleksid kõrgepingeliini trassil olemas kõrgemad võsaribad – lendorava liikumiskoridorid – mis julgustaksid lendoravaid senisest sagedamini trassi ületama. Samas peab nende liikumiskoridoride puhul jälgima elektriliini ohutusnõudeid – eelkõige taimestiku kõrgust.

RMK ja Elering sõlmisid selle aasta alguses kokkuleppe esimeste selliste liikumiskoridoride rajamiseks Viru-Mustvee kõrgepingeliini trassil, kus lendorava leiud näitavad, et seal on varasemalt lendoravad ilmselt kõrgepingeliini ületanud. Viru-Mustvee 330 kV kõrgepingeliin on just läbinud rekonstrueerimise ja varasema kahe paralleelse liini asemel jääb alles vaid üks. Seetõttu väheneb ka õhuliini kaitsevööndi kogulaius.

Äsja uuendatud Viru-Mustvee 330 kV elektriliin, mille kõrval paralleelne Viru-Paide liin, mis aga lähitulevikus demonteeritakse. Seetõttu väheneb ka hetkel kohati lausa 120 m laiune lage kaitsevöönd 80 meetrini. Foto: Ants Animägi.


Õhuliini kaitsevöönd ja lubatud taimestiku maksimaalne kõrgus lendorava liikumiskoridorides. Meie eesmärk on kasutada madalakasvulisi puid ja põõsaid, et hooldusvajadus oleks võimalikult väike.

Looduskaitseosakonna töötajate talgutööga märgistasime sel kevadel kaks katseala ja istutasime neile 30 m laiuse ribana madalakasvulisi puu- ja põõsaliike. Ribade otstesse pihlakaid, toomingaid ja remmelgaid ning vahetult kõrgepingeliini alla paju ja paakspuud. Koridorides säilitasime ka juba seal kasvanud sobiva taimestiku. Kõrgepingiliini kaitsevööndis võib vahetult liini all olla maksimaalne taimestiku kõrgus 3 m ja veidi kaugemal kuni 10 m. Rajatud liikumiskoridorid saavad RMK looduskaitseobjektideks ja me hakkame neid hooldama ja seirama, mis tähendab, et vajadusel kärbime, harvendame või eemaldame liiga kõrgeks kasvavaid puid.

RMK looduskaitse tööjuhid koridori märgistusposte paigaldamas. Foto: Ants Animägi.

30 m laiused katsealad on mõlemast küljest märgistatud postide ja infotahvlitega. Vähemalt kord aastas vaadatakse aladel taimestiku kasv üle ja tehakse vajalikud hooldustööd. Foto: Ants Animägi.

Koridori servadesse sai istutada veidi kõrgema kasvuga puid - toomingaid, pihlakaid ja remmelgaid. Foto: Mihkel Järveoja.

Katsealad rajati kahe talgupäeva raames. Viimane neist sattus ühele mai kuu kuumemale päevale. Foto: Ants Animägi.

RMK looduskaitseosakonna talgurühm. Foto: Ahti Bleive.

Katsealadel soovime me eelkõige omandada kogemusi kõrgepingeliinialuse taimestiku nõuetekohaseks hooldamiseks – kui ajamahukas see on ja millised puuliigid sobivad kõige paremini? Me ei arva, et need kaks katseala omaks lendorava leviku parandamise seisukohast väga suurt mõju. Arvestades kõrgepingeliinide pikkust lendorava teadaoleval levikualal, siis selliseid liikumiskoridore peaks olema pigem kümneid. Veelgi parem aga oleks, kui liinitrasside puhastamine võsast toimuks mitte kogu trassi pikkuse ulatuses korraga, vaid järk-järgult: ühes kohas jäetakse võsa kasvama ja teises kohas, kus see on saavutanud suurima lubatud kõrguse, raiutakse see maha. Sellisel juhul oleks tagatud kogu aeg kusagil lendoravale parimad võimalused kõrgepingeliinitrassi ületamiseks. Loodetavasti aitavad need kaks sel kevadel rajatud katseala leida lendorava leviku jaoks optimaalseimat lahendust.

Vaata ka ERRi kajastust.

Lendorava liikumiskoridoride rajamist on rahastanud Euroopa Liidu LIFE programmi projekt “Koostöö lendorava elupaikade säilitamiseks Euroopas” (LIFE17 NAT/FI/000469 Lendorav LIFE, 2018-2025). Soome ja Eesti ühisprojekti üheks oluliseks eesmärgiks on elupaigavõrgustiku toetamine, sest lendoravad vajavad elupaikade vahel liikumiseks sobiva taimestikuga ökoloogilisi koridore. Vt lisaks siit.


Lisa kommentaar

Email again: