RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
29. august, 2017

Liblikast rännumees

Seda, et linnud rändavad, teab vast kõige looduskaugemgi inimene. Ent see, et ka liblikaid vastupandamatu rännukihk tabab, tuleb kindlasti nii mõnelegi uudisena. Seda enam, et see ei ole putukamaailmas ka väga tavaline elustrateegia.

Admiral (Vanessa atalanta) on üks kahest Eesti rändavast päevaliblikaliigist. Teine vandersell on tema lähedane sugulane ohakaliblikas (Vanessa cardui), kes on oma rändavast eluviisist tulenevalt maailma levinuim liblikaliik, keda ei kohta üksnes Lõuna-Ameerikas ja polaaraladel. Admiral on mõnevõrra väiksema levialaga, kuid siiski tavaline kõikjal Põhja-Aafrika talvitusaladest ja Lõuna-Euroopast kuni Fennoskandiani. 

Lindude ja liblikate rändel on üks oluline vahe - kui lindude puhul lendab edasi-tagasi sama üks ja see sama tiivuline, siis liblikate puhul see nii ei ole. Admirale ja ohakaliblikaid kasvab aastas kuus põlvkonda, millest vaid üks areneb Eestis ja viis lõunapool. Ränd Aafrikasse toimub kahe liblikapõlvkonna jooksul, talvitumas kasvab üles veel kaks põlvkonda ja teel tagasi Põhjalasse jõuab Lõuna-Euroopas areneda veel üks põlvkond valmikuid, kes siis suvehakul meie aladele ilmuvad. Liblikate rändeaktiivsus ja esinemissagedus on seotud ilmaga, mistõttu ebasoodsate oludega ei pruugi neid ilusaid ilmarändureid meie kanti jõudagi.

Olles siiski õnnelikult "suvitama" jõudnud, asuvad liblikad munema ja siis röövikud sööma - admirali röövikud toituvad harilikul kõrvenõgesel ja ohakaliblika omad nimele kohaselt ohakatel ning karuohakatel. Siin arenenud valmikuid võib kohata juuli teisest poolest septembrini, pärast mida liblikad taas Aafrika poole teele asuvad.


Lisa kommentaar

Email again: