Marimetsa
Marimetsa raba on kaunis ka talvel, eriti veel siis, kui härmatis katab avaral maastikul
kasvavad bonsai-ilmelised kidurad männid.
Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid lagerabasid, millest peamise osa hõlmavad
älved ja laukad. Soo äärealadel kasvab madalsoomets ja keskosas on kolm vägevat
laugastikku, suuremad laukad on sadakond meetrit pikad.
Matkarada sukeldub hämarasse metsa, raja ääres näeme kunagisi lubjaauke, varsti
ületame Marimetsa oja, üle põllusiilu edasi kuivendamise tulemusena kujunenud
kõdusoometsa. Maa tõuseb Kureselja mäeks – liivaseljandikuks soo servas.
Siin on talvel küll lehitu laialehine salu, enamasti tammede ja sarapuudega aga varakevadel
õitseb siin näsiniin ning sinilillede aegu on küngas sinine. Kureselja mäel on ka põline
mägralinnak. Pikk sirge laudtee viib läbi rabaäärse metsa avara rabani. Raja lõpus
keset lagedat paistab värske vaatetorn, kaugele ulatuv silmapiir ja puhkepaik ning
teadmine, et sama teed tagasi raja algusesse on jäänud veel 4,5 km.
Lumises rabas muidugi älveid praegu ei näe ja suuremate laugaste asukohadki on vaid
hoomatavad. Lumi, härmatis ja veidike valgust on seekord sellest rabast maali teinud.
Jah, pole ühtegi sellist aastaaega ega kuud, kui pole lagedal rabal midagi vaadata ja
ilu näha, isegi novembris.
Loe lisaks
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.