12. august, 2021
Matk Iru Linnamäele
RMK korraldab 9-14 august looduskaitsetöid tutvustavaid matku ning üks nendest matkadest kutsus inimest tutvuma Pirita jõeoru maastikukaitseala niidukooslustega. Matka objektiks sai valitud just Iru Linnamägi, sest sealne kant pakub lisaks kaunile niidule ja lummavatele vaadetele põnevat jutuainet kaugetest ja lähematest minevikusündmustest.
Iru Linnamäel on arheoloogilisi kaevamisi läbi viidud alates 1936. aastast, mistõttu on selle paiga kohta palju huvitavat teada. Alloleval joonisel on välja toodud Iru linnus koos seal läbi viidud kaevamistega (L lõunaplatoo, P põhjaplatoo).
Joonis: Iru linnuse kaevamiskohad
Arheoloogiliste uuringute tulemusel on teada, et vanimad inimtegevusele viitavad jäljed pärinevad III aastatuhande teisest poolest ehk 2500-2000 a eKr. Iru Linnamäel oli seega juba rohkem kui 4500 a tagasi asula. Arheoloogid on leidnud Iru Linnamäe alalt seitse tulekivist kõõvitsat (teravaks ihutud kivid, millega töödeldi nahka ja puitu) ja 400 savinõude tükki, mis on kaunistatud nöörkeraamikale omaste nöörivajutustega või lohuridadega. Ning seda tüüpi nöörkeraamika oli kasutusel ja levinud just 2500-2000 a eKr. Nöörkeraamikakultuuri kogukonnad tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja primitiivse maaviljelusega.
Fotod: Tulekivist kõõvitsad ja nöörkeraamika killud (tegu ei ole Irult leitud esemetega; Allikas: Tutulus, Eesti arheoloogiaajakiri, tutulus.ee).
8-5 sajand eKr oli Iru Linnamäel pronksiaja ja varajase rauaaja asula. Asula olemasolu tõestavad leitud lagunenud hoonealused, tulekolded, tollele ajajärgule omased luust ja savist tarberiistad, pronksesemed ja keraamika. Iru Linnamäe asulast on leitud ka seni teadaolevalt vanimad Eesti ristnurgaga seotud rõhtpalkhoonete jäänused ning seni teadaolevalt vanim raudese – naaskel. Tolle ajastu kultuurkiht jääb ca 1 m sügavusele.
Fotod: Iru Linnamäel leitud savinõu ja pronksnaaskel (Allikas: Tutulus, Eesti arheoloogiaajakiri, tutulus.ee).
5-11. Sajand pKr asus Iru Linnamäel linnus, mistõttu nimetatakse paika ka Iru linnuseks. Arheoloogiliste uuringute põhjal põles Iru linnus korduvalt, enne kui see inimeste poolt maha jäeti. Tollest ajastust pärinevad järgnevad leiud: pronksivalamisele viitavad savitiiglid, kogu Põhja-Euroopas harukordne võrdõlgne pronksist sõlg, luust harpuun ja suitsed ehk valjaste suurauad, mis hobustele suhu pandi.
Fotod: Iru Linnamäel leitud harpuuni ots ja valamisvormide katkendid (Allikas: Tutulus, Eesti arheoloogiaajakiri, tutulus.ee).
1912-1918 rajati Keiser Peeter Suure merekindlust ning Irule ja selle lähiümbrusesse jäi Keiser Peeter Suure merekindluse maarinde III kaitsesektori positsioon nr 12 – Iru positsioon. See sisaldas endas raskehaubitsapositsiooni, ca 3 km ühendustunneleid, viit betoonvarjendit ning Lasnamäe-Iru raudteed, mille kaudu transporditi laskemoona jms. On teada, et rajatud ühendustunnelitest ärastati vesi omaette tunneli kaudu ning see tunnel suubub just Iru linnusest põhja poole kaevatud pikka, kanjonilaadsesse kanalisse ning tunneli suue on veel tänagi vaadeldav. Linnusest lõunas viis aga üle jõe kindluseraudteesild, mida julgestas vasakkaldalt kergepatarei. 29.08.1937 paigutati Iru Linnamäele sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii).
Foto: Vaade Iru Linnamäele 1924. aastal
Täna on Iru Linnamägi/Iru Linnus muinsuskaitse all ja jääb Pirita jõeoru maastikukaitseala piiranguvööndisse. Alale on määratud liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ehk poollooduslikud kooslused. Iru Linnamäe poollooduslikud kooslused on seega juba üle 4500 a vanad niidud, kus inimene on kujundanud ala liigirikkust ja aidanud sel lagedana püsida. Niitude taastamistööd teostati 2019-2020 ning tänaseks on ala rendile antud ning ala hooldamist teostab rentnik. Tänavu hooldab RMK koos koostööpartneritega Pirita jõeoru MKA-l kokku ligikaudu 61 ha niidukooslusi.
Maa-ameti ortofotod pärast niidukoosluste taastamist 2021. aasta kevadel:
Lisaks on Iru Linnamäe piirkond mainitud ka rahvuseepose „Kalevipoeg“ kolmandas loos, kus Kalevipoeg läheb vendadega metsa jahile. Rohket saaki kandvad mehed väsivad ja jäävad metsa puhkama, kuid Tuuslar oli seda ette näinud ja tulnud juba varem paadiga üle mere ning peitnud paadi Kalevite kopli alla, Kalevi kalmu lähedale. Tuuslar hiilis varga kombel Kalevi tallu ja röövis Linda. Linda hüüdis hädas jumalaid appi ja jumal Pikker (Äike) kuulis Linda appikarjeid ning põrutas piksenoolega Tuuslari surnuks kuid Linda muutus kivikujuks Iru mäel ehk Iru ämmaks. Ajalooline raidkuju hävis 19. sajandi keskel ning see asendati Juhan Raudsepa loodud raidkujuga, mis püstitati sinna 1970. aastal.
Lisaks sellele on Iru Linnamäe idaküljel Pirita jões Iru Jõekivi ehk Näkikivi, mille kohta usuti, et kes kivi juurde ujuma läheb, see ära upub. Mine tea, äkki meelitavadki näkid ujuja salakavalalt vee alla...
Foto: Iru jõekivi (Allikas: EELIS)
Foto: Iru jõekivi (Allikas: EELIS)
Näkikivi juures sai matkaseltskonnaga ka grupipilt tehtud. Keegi ujuma minna ei tahtnud. Arutati küll, et kas vastaskaldal asuvast Iru saunast suplema minejad ikka legendi teavad...?
Lisa kommentaar