Droon tuleb inglise keelsest sõnast drone, mis tähendab isamesilast või undamise sarnast heli. Esimesed droonid loodi 1917 ja kasutati õhutõrje märklaudadena. Droonide emaks peetakse brittide poolt 1935 ehitatud raadio teel kontrollitavat realistliku kujuga õhutõrje  märklauda DH82B QUEEN BEE ja ilmselt sealt  edasi hakati kasutama terminit „droon“. Täna viitab nimetus droon nii mehitamata õhusõidukitele kui ka laevadele.

Alates 2010 aastast kogu droonindus tsiviilkasutuses plahvatuslikult laienenud. Vähemalt 2014 aastast, kui maailma suurim tsiviilkasutuses olevate droonide tootja DJI tuli välja mudeliga Phantom 3 muutus drooni lennutamine nii lihtsaks, et igaüks saab sellega hakkama. Ka meie hankisime RMK-s siis esimese drooni, et katsetada selle kasutamist. Eelkõige kasutasime seda visuaalsel tööde kontrollil ja sealt edasi on see olnud tavaline töövahend.

Viimase 5 aastaga on tsiviilvaldkonnas droonindus väga jõudsalt arenenud ja koos sellega ka ärilised rakendused ning muidugi ka regulatsioonid. Suvekoolis saigi sellest kõigest päris hea ülevaate.

Eesti Lennuakadeemia ja Politsei- ja Piirivalveameti inimesed andsid põhjaliku ülevaate EL- s vastuvõetud regulatsioonidest, mis on üpris spetsiifilised ja nõuavad kõikidelt tõsisematelt droonikasutajatelt süvenemist ja koolituste läbimist. Uued reeglid on kehtima hakkamas ka alates 2023-st aastast. Valdkond on üpris reguleeritud ja see on ka ohutuse seisukohast arusaadav. Täpsemalt saab ennast kurssi viia transpordiameti kodukal: https://transpordiamet.ee/droonid

Droonidega tööd tehes on kindlasti nende peamine pluss odavus ja ajaline kasutusvabadus võrreldes õhusõiduki rentimisega. Lisaks see, et drooniga saab lennata väga madalal e. saadav info on väga detailne. Lennukite ja kopteritega on reeglina keelatud just madalal lendamine. Droonide suur miinus on kindlasti see, et enam levinud multi-rootorid tüüpi  droonide lennuaeg on väga lühike, ca 25 min. See miinus on väiksem muidugi fikseeritud tiibadega lennukitüüpi droonidel, mis suudavad katta märksa suuremaid vahemaid ja püsida õhus oluliselt kauem. Kuid nende miinus on see, et need ei saa ühe koha peal hõljuda ja konkreetset kohta nö täpsemalt uurida.

//media.rmk.ee/files/VID_20220824_114435.mp4

Suvekooli peakorraldaja Marko Kohv demonstreerib alloleval pildil kaamera kalibreerimist.

Droon on aga ainult platvorm millegi kandmiseks. Just see, mis mõõteseadmeid suudetakse droonidega integreerida määrab ära selle rakendusvaldkonnad. Kõige enam on rakendust kindlasti leidnud erinevate kaamerate kasutus droonidel. Kõige levinumad on tavalised RGB kaamerad, mis on laialdaselt kasutuses pildistamiseks ja filmimiseks. Kuid päris palju kasutatakse ka teisi passiivseid sensoreid, mis registreerivad objektilt peegelduvaid lainepikkuseid. Aktiivsetest sensoritest on ilmselt kõige enam kasutatud just laserskännereid. Läti külalisesinejad demonstreerisid muuseas ka sonari kasutust, koostades Lähte Palalinna järve põhjareljeefi 3D mudeli. Kuid lisaks on lätlaste firma UgCS (https://www.ugcs.com/) suutnud droonidega integreerida magnetilise kiirguse anduri, metalli ja metaani anduri, gamma kiirguse anduri, vee juhtivuse mõõtmise anduri ja eri sügavustelt veeproovide võtmise instrumendi. Platvormina kasutasid nad peamiselt DJI drooni Matrice 300. Lätlaste innovatsioon selles vallas on muljetavaldav.

Ettevõtte Topodrone poolt välja arendatud Lidar, mis on paigaldatav DJI Matrice 300-le.

Lätlased on drooni just kõrgemale tõstnud, et demonstreerida drooniga ühendatud andurit, millega kaardistatakse veekogu põhja.

Läti spets selgitamas lennu planeerimise nüansse.

Eraldi teema on muidugi droonidelt saadavate andmete töötlemine. Oli päris huvitav näha just fotogrammeetria võimalusi. Oli üllatav, kui lihtne on tänapäeval näiteks kvaliteetsete fotode pealt konstrueerida mõõtkavas 3D mudel, mille pealt saab väga täpseid mahuarvutusi teha või ka maapinnamudeleid genereerida. Samuti, millise detailsusega infot on võimalik Lidar andmestikust metsa kohta välja lugeda, kui punktitihedus on piisavalt suur. Kuid selgeks sai ka see, et Maa-ameti punktitihedusest (18 p/m2) jääb selle jaoks kaugelt liiga väheks ning piiravaks kujuneb pigem arvutusvõimsus.

Meeldiv üllatus oli, et Keskkonnaamet on Eestis riigiametite seas drooninduses suht esirinnas. Janar Aleksandrovi juhtimisel on neil tänaseks kõikjal Eestis droonivõimekus olemas ja kõik piloodid ilusti koolitatud ja registreeritud. Tubli töö ja ajaga kaasas käimine!

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et droonide kasutusvaldkonnad laienevad kiirelt ja nende efektiivne kasutusse võtmine eeldab üha rohkem spetsialiste, kes suudavad droonide poolt toodetud andmeid analüüsida ja kasutatavaks teha.

Lõppu ka üks video, kuidas eksperimentaalselt terve drooniüksus suudab jooksvalt end ümbritsevat keskkonda kaardistada ja läbi tiheda metsa liikuda. Hakkab juba ulmefilme meenutama!