Kuna Kohila õpituppa oli kogunenud ligi nelikümmend kohalikku elanikku, andis Erko sissejuhatuseks põgusalt ülevaate RMK-st erinevates arvudes. Samuti selgitas ta, kuidas koostati RMK uut arengukava, mis erineb eelmistest arengukavadest ja mille täitmine on tema sõnul organisatsioonile suur väljakutse. „Arengukava koostamisse oli väga palju huvirühmi kaasatud – erialaliite, kohalike omavalitsuste töötajaid jne,“ märkis ta.

Arengukavaga on RMK võtnud omale kindlad eesmärgid: majandada metsi nii, et mõju loodusele oleks võimalikult väike; arvestada oma töös metsa erinevate väärtustega ning mitte optimeerida majanduslikku tegevust looduse, naabrinaise või kogukonna arvelt.

„Tahame, et iga RMK töötaja tajuks seda ning et seda tajutaks ka väljaspool RMK-d,“ lausus Erko.

Raietel väiksem mõju loodusele

Ta selgitas ka, mida RMK konkreetselt raietel teeb, et pehmendada raiete mõju loodusele. Üks kindel tunnus, mille järgi ära tunda riigimetsalanke, on grupiti jäetud säilikpuud, sh säilitatakse puudegrupis ka alusmets ja taimestik. Samuti jäetakse langile surnud puid, puhverribasid. Erko märkis, et säilikpuude gruppe püütakse märgata ja tähistada juba harvendusraieid tehes.
Raielanke planeerib RMK suurepindselt maastikus vana metsa osakaalu hinnates. „Püüame paigutada raied nii, et ökoloogiline mõju oleks võimalikult väike. Alati jääb maastikule vana metsa. Hajutame raieid, et need ei kontsentreeruks ühte piirkonda,“ täpsustas ta. Kõige selle juures ongi metsamajandajatele metsaökoloogid abiks.

Samuti liigub RMK segametsade kasvatamise suunas, püüab leida partnereid, kes töötaks metsa üles väiksema tehnikaga ning on rajanud püsimetsanduse katsealad, et hinnata niisuguse metsauuendusviisi võimalikkust.

Erko tõdes ka, et RMK on töötamas välja metoodikat, millega hinnata riigimetsade ökoloogilist seisundit. Abiks sealjuures on keskkonnaagentuuri ELME projekti käigus välja töötatud maastike ökoloogilise seisundi hinnangud. Selle järgi kuuluvad riigimetsad valdavalt C-klassi (skaalal A kuni F).

Ökoloogilise mõju hinnang arvestuslangile

RMK eesmärk on, et 2026-2031 aastate arvestuslangile oleks antud ka ökoloogilise mõju hinnang. Erko tõi välja, et selle tarvis on vaja hinnata ajas järgmiste parameetrite muutust: vana metsa osakaal, lagedate alade kontsentratsioon ning katusliikide elupaikade seisund. „RMK on teel sinna, et majandamise mõju loodusele oleks võimalikult väike,“ kinnitas ta.

Lisaks Erkole esines Kohila õpitoas ka poliitik ja metsamees, Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner, oma metsamajandamise põhimõtetest rääkis Vardi metsaühistu juht Taavi Ehrpais. Mõlema jutus jäi kõlama mure aina kasvavate looduskaitseliste piirangute üle ning tõdemus, et ka majandusmetsades on võimalik loodusväärtusi hoida. Metsandusteemadest Eesti ajakirjanduses andis ülevaate Maalehe ajakirjanik Mari Kartau.

Tema hinnangul on ajakirjandus metsateemadel polariseerunud, ühtlasi tõi ta välja asjaolu, et kui metsandusinimestele tundub, et metsandus saab meedias suure kriitika osaliseks, siis tegelikult on osakaal pigem neutraalsetel kajastustel.

Kohila õpituba korraldab kolmandat aastat kohalik eestvedaja Reet Runge vabatahtliku tööna. „Õpitubade eesmärk on silmaringi laiendamine,“ märkis Runge. Kolme aasta jooksul on Kohila rahvale kõnelemas käinud nii rännumehi, poliitikuid kui ka muusikuid. Novembris on külla tulemas Peeter Vähi ja Tiina Jokinen.

Õpitoad jätkuvad ka 2025. aastal.

Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist