Metsise uurimisprojekti teguderohked 2 aastat
Soomaa rahvuspargi keskuses 26.
novembril andsid teadlased ülevaate 2 aasta jooksul metsise paremaks
tundmaõppimiseks ja metsise elupaikade taastamismeetodite uurimiseks tehtud
töödest ja esialgsetest tulemustest.
Juba 3 nädalat on möödas RMK poolt
algatatud metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringu vahetulemuste
tutvustamisest Soomaal. Esialgsed tulemused, mida uurimisgrupid tutvustasid olid
väga huvitavad ja intrigeeriva illustratiivse materjaliga, mistõttu oleks patt
jätta need siin käsitlemata. Uurimisprojekti elluviimisega tegelevasse
konsortsiumisse kuuluvad lisaks RMK-le veel põhiraskust kandev Tartu Ülikool
ning Eesti Maaülikool ja Eesti Ornitoloogiaühing. Olgu hoiatatud, et
tegemist on esialgsete tulemustega, mille põhjal ei tohi teha laiapõhjalisi
järeldusi.
Kiskluse uuringud
Kiskluse mõju metsise arvukusele on
olnud suureks vaidlusobjektiks ning kisklusega seotud uuringud on antud
uurimisprojektis üks ressursimahukamaid valdkondi. Kisklus mõjutab metsise
arvukust eluslindude suremuse ja kurnade rüüstamise kaudu. Uurijate peamised
hüpoteesid on hetkel järgmised:
1. vahetult kraavide kõrval on kurnade rüüste oht suurem kui
kraavide vahele jäävas metsas;
2. kraavitatus suurendab pesarüüstet;
3. rüüstajad koonduvad suuremate mängude ümber – mängule lähemal
on rüüste oht kõrgem;
4. peamised rüüstajad on imetajad.
Hüpoteeside testimiseks kasutati
eelkõige tehispesade eksperimenti ning kiskjate väljaheidete ja maosisude
geneetilist analüüsi. Kurnade rüüstajate identifitseerimiseks on lisaks veel
kasutatud rajakaameraid ja vahamune, millele jäävate hamba ning noka jäljendite
alusel on võimalik liik kindlaks määrata.
Esialgsed tulemused on olnud vägagi
üllatavad ja annavad peamiselt aimu pesade rüüstamise kohta:
1. rüüstatud tehispesade määr ei sõltunud oluliselt
sellest, kas pesa asus kraavi kõrval või kraavist eemal metsa sees;
2. looduslikel aladel asuvatel tehispesadel oli isegi suurem
tõenäosus saada rüüstatud kui kraavitatud aladel;
3. tehispesade rüüstamise määr metsisemängu lähedal oli
ülimalt kõrge, ulatudes 1 km raadiuses 98%-ni.
Vahamunade põhjal olid peamised
pesarüüstajad imetajatest metsnugis ja rebane, lindudest pasknäär. Metsnugis
oma tegevusega jäi ka rajakaamera pildile (valge asi metsnugise suus on värskelt võetud metsisemuna).
Hetkel ei osanud uurijad veel hinnata
metssea rolli, kuna metssea väljaheidete ja maosisude analüüs on pooleli. Selleks,
et selgitada välja metsist enim murdvad loomad ja metsise tähtsus nende menüüs on
uurijad kogunud kahe aastaga üle 500 junni, mis hetkel ootavad Tartu Ülikooli terioloogide
sügavkülmikus oma kõrgtehnoloogilist tipptundi, et siis anda teada, kellele nad
kuuluvad ja kes keda söönud on.
Seega palju tööd on veel
teha enne, kui suur pilt selgemaks läheb.
Mitmed uurimisgrupid tõdesid oma
vaatluste põhjal, et mingil põhjusel koonduvad kanalised ja kiskjad sarnastesse
kohtadesse. See on päris huvitav, kuna linnud ei ole kiskjate
menüüs domineerivad ja veelgi vähem on seda metsised. Hetkel häid selgitusi ei
osatud sellele pakkuda.
Kokkuvõtvalt on praegused tulemused on
andnud kinnitust, et kisklus on kindlasti üks väga oluline metsise arvukust
määrav tegur. Arutelude käigus pakuti ka välja, et kui me suudaks kiskluse
survet vähendada, siis võib see olla kindlasti üks viis muuta kogu
populatsiooni arvukuse trendi vähemalt lühikeses perspektiivis positiivseks.
Nugise tegutsemise kohta on TÜ terioloogia õppetoolil ka väga ilmekas video. Peale esimest lõiku toimub kogu tegevus ühe pesa juures, kust metsnugis munad ära viib, et need talvevarudena hoiustada. Video vaatamiseks kliki pildil või lingil. Videol olev kell annab aimu kui kiiresti kõik toimub ja kui kaugele metsnugis munad pesast võib viia.
Kisklusega seotud uuringutega tegelevad sõltumatult 2 uurijaterühma.
Põhiraskust kannavad eelkõige Ragne Oja, Egle Soe, Urmas Saarma, Harri
Valdmann ja Eliise Pass Tartu Ülikoolist.
Metsise
telemeetriauuringud
Metsise telemeetria uuring pole seni
õiget hoogu veel sisse saanud, kuna tegijad pole leidnud head töötavat meetodit
metsiste püüdmiseks. Kevadel õnnestus püüda esimesel katsel üks metsisekana,
kes ka kohe telesaate „Osoon“ kaudu tuntuks sai.
Saatjale on tehtud väike kamuflaaž.
Kahjuks on see jäänud ainsaks
linnuks, kes kätte on saadud. Järgmised isendid suutsid end loorvõrkudest välja
murda ja pääsesid alati minema. Tänaseks on proovitud püüki väga erinevate
meetoditega ja tegijate kogemustepagas on juba üpris suur, mis annab lootust
tulevasteks õnnestumisteks.
Mis sai aga sellest kanast, kes saatja
endal selga sai? Temast jäi kahjuks järgi ainult hambajälgedega saatja. „Jälje“ oma kahe
nädala liikumistest ta meile ikkagi jõudis anda.
Kindlasti on kogu projekti üks suuremaid
väljakutseid see, kuidas ikkagi 2015 aasta kevadel saaks mitu lindu endale
saatjad külge. Telemeetria kaudu laekuv info on täiesti hindamatu väärtusega
kõigi teiste paralleelsete uuringute parimaks tõlgendamiseks.
Telemeetriauuringu eestvedajateks on
Ivar Ojaste ja Pauli Saag Eesti Ornitoloogiaühingust ja Tartu Ülikoolist.
Metsise
elupaiga manipulatsioonide eksperiment ja sellega seotud eeluuringud
Selle eksperimentaalse uuringu eesmärk on leida metsise ohutegurite kõrvaldamise
võimalusi inimmõjulistes soometsades, muutes raietega ja kuivenduskraavide
sulgemisega puistu struktuuri ning veerežiimi.
Uuringud ja manipulatsioonid haaravad enda alla ca 3 km2 suuruse
ala, kus viiakse mitmes korduses läbi raietöötlusi ja veetaseme manipulatsioone
kokku 64 alamalal. Asko Lõhmuse juhitav töögrupp on tänaseks teinud ära väga
ulatuslikud elus- kui elutalooduse eeluuringud. Uuringute nimekiri on
muljetavaldav ja vaevalt, et kunagi teist korda hakatakse nii mahukaid
uuringuid kuivendusest mõjutatud männikutes tegema. Kõikidel aladel on uuritud metsise
esinemist ja sigivust, täiskasvanud lindude ja tibude toidubaasi,
varjevõimalusi ja kisklussurvet. Laiemalt on uuritud kõikvõimalikke teisi
liigirühmi (linnud, soontaimed, kahepaiksed, päevaliblikad, torikseened,
samblikud, mullaseened), et saada aru, mis liigid sellistel aladel üldse
esinevad ja kuidas taastamistegevused neile mõjuvad. Lisaks on loodud
püsiseirevõrgustik, mille raames registreeritakse muutused veetasemes,
alustaimestikus, puistu mikrokliimas, mulla omadustes, puistu struktuuris ja
mudelpuude omadustes, kuni okaste toiteväärtuseni. Igatahes on juba praegu
nende alade kohta kogutud äärmiselt detailne info, mis loob eeldused, et
projekt annab hindamatu sisendi lisaks metsisega seotud küsimustele ka laiemalt
tänaste kõdusoometsade ja kuivendatud siirdesoometsade looduslikkuse (nii veetaseme
kui struktuuri) taastamisega kaasnevate riskide ja võimaluste kohta.
Järgnevalt meelevaldne väljavõte huvitavamatest esialgsetest tulemustest. Varasemalt on sageli oldud seisukohal, et kuivenduse tõttu on vähenenud
metsise toidubaas, eelkõige mustika ohtruse vähenemise kaudu. Esimesed kirjeldavad uuringud aga pigeb viitavad sellele,
et kuivendus ei mõjuta negatiivselt mustika ohtrust, pigem võib mõju olla
vastupidine. Tibudele oluliseks toiduks olevate alustaimestikus elavate
selgrootute arvukuse uuringutest ilmnes, et putukate arvukus ei sõltunud väga tugevalt
alustaimestiku liigilisest koosseisust, mida võiks kuivenduse mõju puhul
eeldada. Pigem andis uuring alust arvata, et kas lähtuvalt ilmastikust vm.
teguritest varieerub putukate arvukus palju rohkem eri aastate vahel.
Aladel esinenud liikide elupaiganõudlustest
lähtuvalt hinnati ka võimalike vee- ja puistumanipulatsioonide mõju teistele
liigirühmadele. Näiteks arvati, et rabade servades kunagi esinenud lagedate
servamärede edukas taastamine võiks olla positiivse mõjuga kahepaiksete jaoks.
Samuti võib suurem avatus soosida päevaliblikaid. Potentsiaalselt suurim
negatiivne mõju võib olla surnud puiduga seotud elurikkusele. Näiteks torikseened, mille esinemine on seotud
eelkõige suurediameetrilise surnud puidu kogustega puistus. Pildil männitüügstel kasvav torikseen männikorgik.
Teine selge ohukoht
on seotud seisvaid surnud puid substraadina kasutavate samblikega. Seega peaks just suurema struktuurilise
mitmekesisusega kõdusoopuistute puhul olema taastamistegevustega ettevaatlikum.
Elustiku jaoks väärtuslikud vanad tüügaspuud, mis on spetsiifiliseks substraadiks eelkõige samblikele.
Manipulatsioonide
hetkeseis
Algne plaan oli kõik manipulatsioonid
teostada 2014/2015 aasta talve jooksul, kuid tänaseks on selge, et kogu alal
saavad planeeritud tööd siiski tehtud alles 2015 aasta lõpuks.
Tänaseks on tehtud manipulatsioonialadel
umbes pooled planeeritud raietöötlustest. Esimeste raiete kohta oli jõutud teha
ka esmane hinnang raie mõju kohta puistu struktuurile. Peamise negatiivse
aspektina jäi kõlama asjaolu, et väga suur osa surnud seisvatest puudest ja
tüügastest saab masinraie käigus kannatada. Samas ei tohiks see olla probleem,
mida ei saa raietööde käigus vältida või minimeerida, kui sellele eraldi
tähelepanu pöörata.
Pildil näide nn harvendusraie tüüpi manipulatsioonist . Puistu enne ja pärast raiet. Raiuti välja alusmets ja osa kuuskedest.
RMK poolelt on raietööde otsese
läbiviimisega tihedamalt seotud Reevo Paas, Aare Kolk ja Priit Voolaid ning
uurijate poolelt Teet Paju.
Kraavide sulgemise tehniline projekt on
kahjuks veninud ja valmib alles 2014 aasta lõpuks.
Usalduskriis
uurijate ja RMK vahel
Paar päeva jõudis vaid mööduda infopäevast, kus RMK poolt avalikult lubasime jätkata metsise uuringute toetamist
ja tekkivate tulemuste teadmistepõhist ellurakendamist, kui lahvatas RMK ja
uurijate vahel usalduskriis. Nimelt ilmus samal nädalal mitu lehelugu uuest RMK
arengukavast. Üks EPL majandusrubriigis ilmunud intervjuu koos arengukava
metsamajanduslike eesmärkidega kutsus esile teadlaste pahameele ja solvumise,
kuna rõhutas nende hinnangul ühekülgselt metsadega seotud majanduslikke aspekte ja nende maksimeerimist.
Uurijad avaldasid isegi kahtlust, kas RMK ei ole neid siiani lihtsalt ära
kasutanud, teinud nn „rohepesu“. Seda kahtlust ei leevendanud ka paralleelselt
ilmunud intervjuud, mis käsitlesid kogu riigimetsade majandamise teemat
tasakaalukamalt. Sellele järgnes RMK ja teadlaste kohtumine, kus kuulati
üksteist ära. RMK poolt selgitati, et suuremate raiemahtude taga on eelkõige
lõpusirgele jõudnud maareform, mille tulemusena RMK majandatav metsamaa pind
suureneb, samuti kinnitasime oma soovi looduskaitsega jätkuvalt tõsiselt ja
teadmistepõhiselt tegeleda riigimaadel asuvate loodusväärtuste hoidmisel ja taastamisel.
Eelmisel laupäeval päädis see RMK lühikese arvamuslooga EPL-s, milles selge
sõnaga vabandati nende ees, kes tundsid ennast intervjuust solvatuna. RMK
poolt jääb vaid loota, et suudame tekkinud usalduskriisist üle saada ja looduse
kaitsesse ikkagi koostöös panustada. Selge on see, et ilma teadusringkondade
toeta pole võimalik aktiivset looduskaitset tulemuslikult teostada. Nii nagu
metsamajandamise poolel on RMK suutnud oma tegudega luua partneritega usaldusväärsed
suhted, nii peame usaldust kasvatama reaalsete tegudega ka looduskaitses.
