Metsiseprojekti kanatalgud Soomaal
5.-6. juunil toimusid Soomaal metsise uurimisprojekti raames nn „Kanatalgud“,
mille eesmärk oli saada tervikpilt kahe metsise mänguasurkonna alal elavate
kanaliste eluolust.
Juuni alguses korraldas Asko Lõhmuse töögrupp Soomaal nn „kanatalgud“, et
saada ülevaade kahe metsisemängu piirkonnas elavate kanaliste (metsis,
laanepüü, teder) asurkonna olukorrast, st kuidas paiknevad alal kanad ja
–kuked, kui paljud kanad on tibudega, palju on alal murtud linde, rüüstatud
pesasid, kui palju ja milliseid kiskjaid aladel esineb jne. Esimesel päeval
osales ka RMK-st päris korralik meeskond: Aivar Laud, Elor Ilmet, Ants Animägi,
Aare ja Urve Kolk, Aigar Kallas, Kaupo
Kohv.
Talgud ise olid üles ehitatud nii, et iga talguline sai endale ca 3
metsakvartali suuruse ala (75-90 ha), mille ta pidi võimalikult tihedalt läbi
kammima, et olla võimalikult kindel, et kõik seal elutsevad kanalised endast
lendu tõusmisega märku annaksid (lühike kanaliste eristamise spikker lendutõusmise
hääle alusel oli järgmine: laanepüü – vurin; teder- parin; metsis – robin.
Kõikvõimalikud vaatlused tuli korralikult kaardile kanda ja
asitõendid fikseerida fotole või metsast kaasa tuua. Praktikas tähendas see ca 10 km trassi läbimist läbi kõikvõimaliku maastiku. Enamasti lasid inimesed
ennast Asko muretust motivatsioonikõnest eksitada ja viitsid esimesed 1,5-2
tundi metsas aeglaselt mediteerides ja seejärel ülejäänud aja tublisti
higistades. Aga vähemalt esimesel päeval osalejatel leidudest puudust ei tulnud ja eriti tore oli vaadata kuidas igale junnile, sulele ja puruks toksitud munale nimi ja lugu teadjate poolt juurde tekkis.
Allolevalt on Asko Lõhmus lühike ja siinkirjutaja poolt minimaalselt toimetatud ülevaade
talgute tulemustest.
Talgud õnnestusid väga hästi ning 28 kohaletulnu toel
tekitasime esimese maastiku-taseme ülevaate kõigi kanaliste ja nende võimalike
kiskjate paiknemisest maastikul. Koos raiealadega (mis on kaardistatud varem)
on nüüd olemas ülevaade kokku umbes 30 ruutkilomeetril toimuvast ja sellele
tuleb väiksema löökrühma välitöödest veel umbes kahe nädala jooksul lisa! Tänan
kõiki, kes kaasa aitasid!
Mõned mõtted huvitavamate tulemuste kohta.
Metsise tänavusuvisest levikust Räksi-Vanaveski piirkonnas on uurijatele
tekkinud toimunud talgute ja varasemate vaatluste toel väga hea pilt. Isegi kui
arvestada, et mõni (eriti just väikeste tibude tõttu viimase hetkeni varjuv)
kana võis jääda leidmata, on kaks nähtavat mustrit pigem tegelikud. Esiteks on
leitud kanade paiknemine küllaltki regulaarsete vahedega ja
Räksi mängu ümber palju tihedam kui Vanaveskis. Teiseks on Räksi piirkonna
kuked jäänud paiksetena paari kvartali ulatusse mängupaigast kogumitena
sulgima, samas kui Vanaveski kuked on uuritud piirkonnast lausa lahkunud.
Hetkel ei teagi, kuhu. Mis niisugust erinevust kahe mänguasurkonna
vahel põhjustab, ei oska praegu öelda, aga talgutulemused viitavad sellele, et
kiskjates asi ei ole (neid oli mõlemas maastikus üsna ühtlaselt).
Kiskjate ohtrust kirjeldab ilmekalt see, et kokku tehti talgute käigus 91
kiskluse või rüüstega seotud vaatlust. Kahtlemata
on kiskjatel oluline roll tibudeta metsisekanade suures arvus (hetkel
pesitsusedukus lausa alla 10%). Tähelepanuväärne, et samasugune sigivus
on talguandmete põhjal ka tedrel, laanepüül aga palju kõrgem (üle 40%).
Laanepüü pesitseb teadupärast sageli tihnikus, kus kiskjatel pesa raskem leida.
Seejuures leidis Riinu Rannap laupäeval laanepüü järelkurna, mis võib olla
pesitsusbiotoobist tuleneva kõrgema edukuse kõrval teine seletus laanepüü
suhteliselt paremale käekäigule metsise ja tedrega võrreldes. Samas on laanepüü
puhul selgesti kõrgem vanalindude suremus (laanepüü puhul vaadeldi palju rohkemaid
murdmisjuhtusid võrreldes tedre ja metsisega), mis mõjutab vaadeldud
edukate/edutute lindude suhet näiliselt positiivses suunas.
Ainus leitud metsisepesakond oli ühe manipulatsioonialal nn kujundusraie
alal ning lisaks sellele oli vähemalt üks tibudeta kana harvikuks raiutud
männikus ja üks rüüstatud metsise pesa vanal raiesmikul. Seega on uuritavas
kuivendatud tihedate metsade piirkonnas raied pigem metsise
pesitsemist soosivad kui peletavad. Sigimisedukuse kohta on aga vara järeldusi
teha, sest mais kujundusraie alalt leitud kurn on tänaseks rüüstatud ja emalind
pääses kiskja käest ilmselt ainult õnnekombel — pooliku sabaga. Seda katkutud
lindu nägi Pauli Saag talgutel 600 m pesakohast koos teise tibudeta kanaga, mis
on veel üks huvitav vaatlus ja viitab sellele, et häiritud kanad võivad oma
territooriumidelt lahkuda ja “sõbrannadega” seltsida. Korduvalt tehti
talgutel ka vaatlusi selle kohta, et kanade territooriumidel käivad ka
mängudest lahkunud (sulgivad) kuked: niisuguseid läbisegi tegutsemisjälgi leidus
minu hinnangul rohkem kui juhuslik kokkusattumine saaks seletada.
Huvipakkuvat on talgutel tehtud rohkem kui 200 vaatluse seas veel
hulgaliselt ning eesolev projekti viimane töösuvi seda kõike loodetavasti veel
täpsustab ja täiendab. Pole mingit kahtlust, et sedakaudu on Eesti
metsiseteadmine liikumas uuele kvaliteeditasemele, s.t metsisemängude
jälgimiselt mänguasurkondade jälgimisele.
Konkreetsemalt on talgutulemused koos illustreerivate piltidega kajastatud lisatud pdf failis.
