Juuni alguses korraldas Asko Lõhmuse töögrupp Soomaal nn „kanatalgud“, et saada ülevaade kahe metsisemängu piirkonnas elavate kanaliste (metsis, laanepüü, teder) asurkonna olukorrast, st kuidas paiknevad alal kanad ja –kuked, kui paljud kanad on tibudega, palju on alal murtud linde, rüüstatud pesasid, kui palju ja milliseid kiskjaid aladel esineb jne. Esimesel päeval osales ka RMK-st päris korralik meeskond: Aivar Laud, Elor Ilmet, Ants Animägi, Aare ja Urve Kolk, Aigar Kallas, Kaupo Kohv.

Talgud ise olid üles ehitatud nii, et iga talguline sai endale ca 3 metsakvartali suuruse ala (75-90 ha), mille ta pidi võimalikult tihedalt läbi kammima, et olla võimalikult kindel, et kõik seal elutsevad kanalised endast lendu tõusmisega märku annaksid (lühike kanaliste eristamise spikker lendutõusmise hääle alusel oli järgmine: laanepüü – vurin; teder- parin; metsis – robin. Kõikvõimalikud vaatlused tuli korralikult kaardile kanda ja asitõendid fikseerida fotole või metsast kaasa tuua. Praktikas tähendas see ca 10 km trassi läbimist läbi kõikvõimaliku maastiku. Enamasti lasid inimesed ennast Asko muretust motivatsioonikõnest eksitada ja viitsid esimesed 1,5-2 tundi metsas aeglaselt mediteerides ja seejärel ülejäänud aja tublisti higistades. Aga vähemalt esimesel päeval osalejatel leidudest puudust ei tulnud ja eriti tore oli vaadata kuidas igale junnile, sulele ja puruks toksitud munale nimi ja lugu teadjate poolt juurde tekkis.

Allolevalt on Asko Lõhmus lühike ja siinkirjutaja poolt minimaalselt toimetatud ülevaade talgute tulemustest.

Talgud õnnestusid väga hästi ning 28 kohaletulnu toel tekitasime esimese maastiku-taseme ülevaate kõigi kanaliste ja nende võimalike kiskjate paiknemisest maastikul. Koos raiealadega (mis on kaardistatud varem) on nüüd olemas ülevaade kokku umbes 30 ruutkilomeetril toimuvast ja sellele tuleb väiksema löökrühma välitöödest veel umbes kahe nädala jooksul lisa! Tänan kõiki, kes kaasa aitasid!

Mõned mõtted huvitavamate tulemuste kohta.

Metsise tänavusuvisest levikust Räksi-Vanaveski piirkonnas on uurijatele tekkinud toimunud talgute ja varasemate vaatluste toel väga hea pilt. Isegi kui arvestada, et mõni (eriti just väikeste tibude tõttu viimase hetkeni varjuv) kana võis jääda leidmata, on kaks nähtavat mustrit pigem tegelikud. Esiteks on leitud kanade paiknemine küllaltki regulaarsete vahedega ja Räksi mängu ümber palju tihedam kui Vanaveskis. Teiseks on Räksi piirkonna kuked jäänud paiksetena paari kvartali ulatusse mängupaigast kogumitena sulgima, samas kui Vanaveski kuked on uuritud piirkonnast lausa lahkunud. Hetkel ei teagi, kuhu. Mis niisugust erinevust kahe mänguasurkonna vahel põhjustab, ei oska praegu öelda, aga talgutulemused viitavad sellele, et kiskjates asi ei ole (neid oli mõlemas maastikus üsna ühtlaselt).

Kiskjate ohtrust kirjeldab ilmekalt see, et kokku tehti talgute käigus 91 kiskluse või rüüstega seotud vaatlust.  Kahtlemata on kiskjatel oluline roll tibudeta metsisekanade suures arvus (hetkel pesitsusedukus lausa alla 10%). Tähelepanuväärne, et samasugune sigivus on talguandmete põhjal ka tedrel, laanepüül aga palju kõrgem (üle 40%). Laanepüü pesitseb teadupärast sageli tihnikus, kus kiskjatel pesa raskem leida. Seejuures leidis Riinu Rannap laupäeval laanepüü järelkurna, mis võib olla pesitsusbiotoobist tuleneva kõrgema edukuse kõrval teine seletus laanepüü suhteliselt paremale käekäigule metsise ja tedrega võrreldes. Samas on laanepüü puhul selgesti kõrgem vanalindude suremus (laanepüü puhul vaadeldi palju rohkemaid murdmisjuhtusid võrreldes tedre ja metsisega), mis mõjutab vaadeldud edukate/edutute lindude suhet näiliselt positiivses suunas.

Ainus leitud metsisepesakond oli ühe manipulatsioonialal nn kujundusraie alal ning lisaks sellele oli vähemalt üks tibudeta kana harvikuks raiutud männikus ja üks rüüstatud metsise pesa vanal raiesmikul. Seega on uuritavas kuivendatud tihedate metsade piirkonnas raied pigem metsise pesitsemist soosivad kui peletavad. Sigimisedukuse kohta on aga vara järeldusi teha, sest mais kujundusraie alalt leitud kurn on tänaseks rüüstatud ja emalind pääses kiskja käest ilmselt ainult õnnekombel -- pooliku sabaga. Seda katkutud lindu nägi Pauli Saag talgutel 600 m pesakohast koos teise tibudeta kanaga, mis on veel üks huvitav vaatlus ja viitab sellele, et häiritud kanad võivad oma territooriumidelt lahkuda ja "sõbrannadega" seltsida. Korduvalt tehti talgutel ka vaatlusi selle kohta, et kanade territooriumidel käivad ka mängudest lahkunud (sulgivad) kuked: niisuguseid läbisegi tegutsemisjälgi leidus minu hinnangul rohkem kui juhuslik kokkusattumine saaks seletada.

Huvipakkuvat on talgutel tehtud rohkem kui 200 vaatluse seas veel hulgaliselt ning eesolev projekti viimane töösuvi seda kõike loodetavasti veel täpsustab ja täiendab. Pole mingit kahtlust, et sedakaudu on Eesti metsiseteadmine liikumas uuele kvaliteeditasemele, s.t metsisemängude jälgimiselt mänguasurkondade jälgimisele.

Konkreetsemalt on talgutulemused koos illustreerivate piltidega kajastatud lisatud pdf failis.

Kanatalgud 2015.pdf