Tekst: Anu Jõesaar
Fotod: Sander Ilvest, Margus Ansu
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Võrus sündinud ja kasvanud Marran arvab, et pealinnas elatud aastad ei ole teda veel päris mereinimeseks pööranud. „Minu metsad on Võrumaal – linnalähedane puhkemets Konnamets, kus sai vanaemaga käidud sinililli ja marju korjamas; metsad Paidra järve ümbruses.“ Tal on tänaseni meeles, kuidas nad pinginaabriga pärast üheksanda klassi lõppu sõitsid jalgratastega nädalaks Paidra metsa närve puhkama ja metsaelu elama. „Püüdsime järvest kala ning sõime seda vaheldumisi „Turisti eine“ konservi ja makaronidega.“


Marranite praegune kodu asub Nõmme mändide all ja ega pere merest ja rannaliivastki ära ütle. Suvitatakse igal aastal Saaremaal Tagamõisa poolsaarel ja igasuvine traditsioon on matk Harilaiu tippu. Just Harilaiuga seostub Marrani isiklik emotsionaalne kokkupuude RMK-ga, kus ta sai kogemuse, et jalutaja esmamuljele tasub teha taustakontroll. „Selgitasime aastaid tagasi välja, miks on RMK Harilaiult tüki lagedaks raiunud – nimelt kõre populatsiooni kasvatamiseks.“

Esimese töökuu jooksul olete jõudnud RMK-ga lähemalt tutvuda. Mis on keskuse igapäevaste tegevuste seas sellist, millele te tavalise metsakasutajana ei osanud seni tähelepanu pöörata? Mis üllatas kõige enam?
Üllatused on olnud ikka positiivset laadi ja seotud eeskätt väga professionaalsete, hingega asja juures olevate inimestega – ükskõik millisel RMK ametikohal. Üllatanud on RMK väga lai ampluaa, alates traditsioonilisest metsamajandamisest kuni looduskaitsetööde, matkaradade, kalakasvanduse ja Sagadi mõisas pakutavate teenusteni välja. Väga huvitav on olnud vaadata kõikidesse valdkondadesse natuke sügavamalt sisse, küsida kõikjal miks-küsimusi.

Sain kuulda, millise surve all on viimastel aastatel olnud metsaülemad ja kui palju nad on pidanud selgitusi jagama. Tuhanded kirjad ja kohtumised – müts maha nende ees.

Metsamajandamise pool tundub toimivat nagu üks hästi õlitatud ja kokku harjutanud pataljon: planeerimine, plaanide muutumine, logistika. Väga kodune tunne tänu minu eelnevatele ametikohtadele Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Olete tõesti alates 1999. aastast töötanud kaitsevaldkonnas ja viimati Välisluureameti peadirektorina. Seda huvitavam oli kuulda, et astusite sel sügisel Luua Metsanduskooli. Kuidas see õppetöö toimub ja mis on teie õpingute eesmärk?
Õpingud toimuvad individuaalõpingukava alusel parimate oma ala spetsialistide juhendamisel. Peamiselt diskussioonide vormis ja praktilise poolega metsas tutvudes. Eesmärk on kasvatada oma metsandusalaseid teadmisi ja olla paremaks partneriks RMK spetsialistidele.

Lisaks õppejõududele Luua koolist olen ka kohtunud teadlastega Eesti Maaülikoolist ja Tartu Ülikoolist, kindlasti jätkuvad ka need väga harivad kohtumised.

Rahva arvates räägivad Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased justkui eri keeltes. Kuidas leida riigimetsa majandamisel kliimaeesmärkide ja metsade säilitamise seisukohast vajalik tasakaal?
Üks on selge – kõik teadlased on väljas Eesti looduse ja metsade hea käekäigu eest, kõik minuga kohtunud teadlased on kinnitanud, et metsade jätkuv majandamine on vajalik. Aga ka seda, et seda tuleb teha mõistlikult ja mõõdukalt. Ideaalne oleks loomulikult, kui Eesti teadlased jõuaksid ühisele arvamusele või nõule, aga seda vist ei saagi oodata.

Paljudele metsaprobleemidele näibki olevat mitu õiget vastust – lühikeses ja pikas plaanis, arvestades liigilist mitmekesisust, paralleelseid keskkonnategevusi, kahjureid, rohepöörde eesmärke, aga ka majanduse, riigikaitse ja keskkonnahariduse vajadusi. Millised võiksid teie hinnangul olla RMK järgmise arengukava prioriteedid?
Kliimaeesmärkide saavutamisel on Eesti metsadel (nii riigi- kui ka erametsadel) väga suur roll. RMK peaks seda suunda omalt poolt kindlasti toetama. Kliimatemaatika peaks järgmistel aastatel olema RMK-s prominentsemalt kaetud, ma ei oska veel öelda, kas sellest saab meile uus ärisuund, aga mõtted selles suunas liiguvad.

Loodame arengukava koostamisel saada tuge uuest metsanduse arengukavast. Kui arengukava suhtes otsusele ei jõuta, peame edasi liikuma ilma selle väga tähtsa suunisdokumendita. Peame koos Keskkonnaministeeriumiga läbi arutama, mis on konkreetsed ootused, sest kõike korraga (korralikku dividenditulu, rohkem RMK metsi kaitse alla, rohkem matkaradu ja vaateplatvorme, rohkem looduskaitsetöid) ei pruugi saada. Omanik peab saatma ka selge sõnumi selle kohta, kas ja kui oluline on puidu väärindamise sektor Eesti tulevikumajandusele. Kõigil neil suunistel on suur roll RMK ja kogu puidusektori tulevikusuundade seadmisel.

RMK juhi ametikoht on tänapäeva Eestis vist üks keerukamaid. Teie plussideks võib lugeda, et tulite kõrvalt, n-ö puhta lehena, ja et teie senised ametid on eeldanud väga häid juhiomadusi. Siiski – nii palju avalikkusega suhelda ei ole ehk seni vaja olnud. Kuidas olete avaliku suhtluse teemad enda jaoks läbi mõelnud?
RMK peaks olema maksimaalselt avatud. Me peaksime vastama kõigile tekkivatele küsimustele, mis seostuvad meie aktsionäride (kõigi eestimaalaste) vara hoidmise ja majandamisega. RMK on seda ka kindlasti siiani teinud, aga võiksime oma protsesse veelgi rohkem avada.

Meil ei ole midagi häbeneda, RMK teeb väga professionaalset tööd, oleme eeskujuks paljude teiste Euroopa RMK-dele. Ma arvan, et peaksime senisest rohkem tähelepanu pöörama sellele, et anda meie tegevusest veelgi parem pilt, püüda vajaduse korral teemasid lihtsustada, aga tuleb olla valmis selgitama ka väga keerulisi protsesse.

Võiksime algatada huvitatud ajakirjanikega regulaarsed kohtumised, kus vaatame eri protsesside „kõhtu“ – olgu selleks siis puiduturustus või mõni muu valdkond. RMK aastaraamatud võiks kujuneda lihtsasti arusaadavaks aruandeks meie aktsionäridele, mitte tingimata kordama majandusaasta aruandes toodud detailset ülevaadet.

Olen ka oma varasemas tööelus pidanud avalikkusega suhtlema, ma saan sellega kindlasti hakkama. RMK-s on mul aga võrreldes Välisluureametiga palju rohkem tuge ekspertide näol, kes saavad mind toetada. Välisluureametis olin sisuliselt ainuke asutuse avalik nägu.

Kas kaitsevaldkonna ametid on andnud teile kaasavaraks ka värskemat lähenemist riigimetsa majandamise juhtimisele?
Kindlasti. Mul on kogemusi mitmesuguste protsesside juhtimisel eri ametites. Ma saan sisse tuua elemente, mis on eelmistes ametites õnnestunud (näiteks pikaajalised arenguplaanid, investeeringud inimestesse, sisekommunikatsioon), ja vältida elemente, mis ei ole õnnestunud. Minu väärtuspakkumine meie ühisele tiimile on see, et olen koos töötanud eri valitsuste, poliitikute, tippametnikega. Ma tean, kuidas inimestega suhelda, kuidas oma ideid esitleda, kuidas asutuse eest väljas olla.


Esimesest nädalast hakkasin RMK siseveebis pidama iganädalast blogi, kus annan ülevaate oma tegevustest ja tekkinud mõtetest. Loodan käivitada ka regulaarse formaadi, kus kõik asutuse juhid istuvad ühe laua taga kas siis füüsiliselt või videosilla kaudu. Tahaks igal nädalal vähemalt ühe päeva pühendada sellele, et käia RMK inimeste juures Eesti eri nurkades ja näha oma silmaga, „kuidas moos kommi sisse saab“.

Millised RMK igapäevategevusega seotud probleemid või teemad on teie silmis praegu prioriteetsed? Kus plaanite muutusi?
Fookuses on praegu viis suuremat teemat. Esiteks kokkulepped kohalike omavalitsustega metsade majandamiseks, majandamine puhkemetsades ehk KAH-aladel. Teiseks puiduturustusstrateegia muutmine suunaga avalikustada senisest rohkem infot järgmiste perioodide kestvuslepingutes ning töötada välja süsteem, millega saaksime eelistada lepingupartnereid, kes puitu Eestis maksimaalselt väärindavad. Kolmandaks RMK uue arengukava koostamise alustamine. Neljandaks RMK struktuuri ja toimimise, sealhulgas kommunikatsiooni ülevaatamine, ja viiendaks 2023. aasta eelarve.

Kindlasti tahan lisaks sellele hoolt kanda, et RMK organisatsioonina areneks, et me oleksime eeskujuks teistele Eesti ettevõtetele ja ka meile sarnastele organisatsioonidele mujal Euroopas. Peame võitlema ka parimate talentide pärast, samamoodi nagu soovime, et meil oleks erinevaid ja eri vanuses puid – mida laiem kooslus, seda tugevam. Tahan RMK-sse tuua rohkem noori, rohkem naisi, ka metsandusvaldkonna väliseid inimesi. Ma soovin, et RMK poleks ainult hea praktikakoht, vaid noortel oleks siin ka reaalselt võimalik tööd saada.

Soovin, et RMK oleks veelgi tänapäevasem organisatsioon, et kolleegide vahelt kaoks praegu nähtav pisike meie–teie (metsamajandus vs. looduskaitse) võistlus.

Rahvas kurjustab RMK-ga kõige enam raiemahu ja lageraiete pärast. Olete end nüüdseks teemaga kurssi viinud – kas tundub, et kriitika on kohati õige?
Pigem tundub, et RMK saab kriitikat nii mõnelgi juhul ebaõiglaselt – mitmed kogu sektori tegevused ja patud nuheldakse sageli meie kaela. RMK haldab umbes poolt Eesti metsamaast, aga annab ainult 1/3 kogu Eestis raiutud puidust. Ülejäänud metsamaa kuulub umbes 100 000 erametsaomanikule, sellest üle 20% suurtele juriidilistele isikutele.
Raiemahtusid ei kehtesta RMK, seda teeb keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. See on poliitiline otsus. RMK esitab Keskkonnaagentuurile oma ettepaneku ja selle põhjal antakse soovitus keskkonnaministrile.


Lage- või uuendusraie on üks metsamajandamise liikidest ja kindlasti jääb see raieliik metsamajandajate tööriistakasti ka tulevikus. Pigem peame rohkem tähelepanu pöörama raiete ruumilisele planeerimisele, pöörama tähelepanu nüanssidele, mis võivad inimesi ärritada. On selge, et inimestele ei meeldi näha suuri lageraielanke – peame kohanema.

Inimesed ei tee sageli vahet, kelle mets see on, kus nad jalutavad või mida kritiseerivad. Kas teie ise teate praeguseks igal hetkel, kas viibite riigi- või erametsas? Kas RMK oma inimene oskaks ainult ringi vaadates mingite tunnuste järgi öelda: see on meie mets, meie teeme niiviisi, see aga mitte, meie poleks kindlasti nii teinud?
Soovitan kasutada Maa-ameti kaardirakendust (register.metsad.ee), kust on võimalik eraldiste kaupa vaadata, milline tükk kuulub riigile, milline eraomanikule. See kulub marjaks ära ka RMK metsast jõulukuuske otsides. Kui on laetud akuga nutiseade, on üpris lihtne aru saada, kas asutakse riigi- või erametsas. RMK metsad on majandatud maailma parimal tasemel, pakume väga kvaliteetset toorainet Eesti puidutööstusele.

On teil RMK aladel ringi liikudes silma jäänud mõned lemmikkohad, kuhu kindlasti tahaksite tulla varsti tagasi, aga vabal päeval ja koos perega?
Suve lõpus sattusin esimest korda koos sõpradega matkama Norra-Oostriku allikate juurde – väga müstiline paik. Sõpradega oleme käinud Kakerdaja rabas, Mukri rabas, Soomaal. Nendesse kohtadesse lähen kindlasti tagasi, aga avastamist on veel palju. Kevadel on sihtmärgiks Eesti väikesaared oma matkaradadega. Igal suvel avastame perega süvitsi uue jupi Saaremaast.

Millal teil üldse esimene vaba päev tekib? Kui osav olete seni olnud puhkepäeviti ja tööpäeva õhtuti töömõtetest vabanema?
Ma olen harjunud töötama igas asendis ning igal päeval ja kellaajal. Olen õppinud ennast ka välja lülitama. Mõnikord õnnestub see paremini, mõnikord halvemini. Olen valmis ka keset koosolekut ütlema, et olen väsinud ja jätkame homme. Ei ole mõtet aurude peal pingutada. Tuleb natuke koguda ja siis uue hooga. Mulle meeldib üksi olla, olen proovinud arendada ka võimet molutada, äkki saan millalgi meistrikski.

8 vähem teada fakti Mikk Marranist (44)

1. Harrastab pikamaajooksu. On läbinud kolm maratoni ja paar poolmaratoni.
„Ma ei ole kindel, kas tahan võtta eesmärgiks joosta lähiaastatel maraton alla 3.30. RMK-s on mitu kolleegi, kes kindlasti mulle sellist väljakutset hakkavad esitama.“

2. Abikaasa ja kolm last on temast veelgi sportlikumad. Abikaasa Kaisa on praegu Eesti parim pilatesetreener.
„Meie peres on korralik spordipisik, mille on minusse ja lastesse süstinud Kaisa. Lapsed on kõik tegelenud tipptasemel ujumisega. Praeguseks on võistlusvormis meie noorim poeg, vanim poeg on juba ise ujumistreener.“

3. On suurepärane hobikokk, kui inspiratsioon peale tuleb.
„Arvan, et pardirind taipärases kastmes, pikalt küpsetatud lambakints või peedi-cheviche tulevad mul täitsa hästi välja. Pärast töötamist NATO peakorteris Brüsselis tõin kaasa arvestatava veinikogu, et algust teha veinide kollektsioneerimisega, kuni vargad need keldrist ära viisid.“

4. Tema öökapil on järge ootamas raamatuvirn.
„Loen umbes kümmet raamatut korraga. Praegu on virna tipus peaminister Kallase kingitud väga põnev Patrick Radden Keefe’i „Say Nothing“. Kapo peadirektor on varustanud mind väärtuslike ajalooraamatutega, veel on siin loomulikult luurekirjandust, Mart Eriku soovitatud metsaraamatud, juhtimisalaseid raamatuid, RMK 15. aastapäevale pühendatud raamat ja alati natuke ilukirjandust.“

5. Ta kogub vinüülplaate.
„Fookuses on jazz, 1970. aastate funk, 1970.–1980. aastate eesti muusika. Keskkooli ajal teenisin taskuraha Võru klubides DJ-na. Aeg-ajalt on mind võimalus nüüdki väiksematel koosviibimistel plaate mängimas näha.“

6. Laseb katusel sõita.
„Mul on olnud paar keskmisest võimsama mootoriga paarikümne aasta vanust kabrioletti.“

7. Seenel ja marjul käib hektiliselt.
„Marjad panen abikaasa suunisel otse suhu, mõned karbid jõuavad paariks nädalaks ka sügavkülma. Seente marineerimisega tegeleb sõber Viiratsis ja kuna tema marineeritud seened on maailma parimad, siis ei ole mõtteski olnud hakata talle konkurentsi pakkuma.“

8. On värske metsaomaniku abikaasa.
„Kaisa sai novembrikuus oma isalt kingiks maatüki, kus on ka hektar metsamaad. Käisime just eile seal patseerimas ja metsamajandamisplaane tegemas. Tõenäoliselt tuleb siiski professionaalidelt abi paluda…“