Piklik-munajad, terava tipuga ning saagjate
servadega lehed on juba värvumas kollasteks ja punasteks. Kuni viie meetri
kõrguseks kasvav kikkapuu on enamasti vormilt põõsas, kuid võib kasvada ka
väheldaseks puuks. Tema kandilised oksad on noorelt rohelised ja hiljem
värvuvad pruunikashalliks, kogu taim on tugevalt mürgine.
Haruldase taime loodusliku levila põhjapiir
ulatub Koiva jõeni. Siin jõe kallastel ongi kikkapuu päriskodu, kuid teda
leidub kümnekonnas paigas ka mujal Eestis ja paljudes aedades ilutaimena.
Möödunud aegadel valmistati kikkapuu väga
kõvast puidust saapanaelu, õmblusnõelu, klahve, kedervarsi, värtnaid ja muid
väikesi ja vajalikke esemeid.
Tänapäeval kuulub kikkapuu ohustatud
liigina LK II kategooriasse.
Kikkapuu põõsas Koiva jõe kaldal 21.
septembril.
Puukujuline kikkapuu Koorkülas Valgamaal.
Viljad on valminud.
Hariliku kikkapuu leiukohad Eestis.
http://efloora.ut.ee/Kuusalu/species/3469.html