Ligipääsetavus

Tavakasutaja Spetsialist

• Meist
  • Missioon, visioon, väärtused
  • Tegevusvaldkonnad
  • Töötajaskond
  • Tähtsad dokumendid
    • Tagasi
    • Tähtsad dokumendid
    • Valdkondlikud strateegiad
    • Arengukavad
    • Majandusaasta aruanded
    • Aastaraamatud
    • Süsinikuraportid
    • Uuringud
  • Ajakiri Metsamees
  • Ühiskondlik panus
  • Tule tööle!
    • Tagasi
    • Tule tööle!
    • Aktiivsed kuulutused
    • Talendipank
  • Sertifikaadid
  • Dokumendiregister
  • KKK
• Metsaandmed
  • Metsasus maailmas, Euroopas ja Eestis
  • RMK metsade olem
  • Uuendusraie pindala ja täitmine
  • Metsakasvatus
• Kaardid
  • RMK kaardirakendus
  • RMK metsatööde kaart
• Kuulutused
  • Vabad töökohad
  • Metsa ja puidu müük
  • Riigivara müük
  • Vallasvara müük
  • Riigivara kasutusse andmine
  • Hanked
  • Jahiload
• Uudised
• Kontaktid

EE

EE

ENG

• Esileht
•  
• Uudised
•  
• Nigula raba südatalvel

Nigula raba südatalvel

Blogi

11.02.2020

Maria Plink

 

Selle aasta kesktalvine raba paistab kaugelttavapärasest teistsugune. Nigula raba lääneservas asuval reliktjärvel vesi lainetab tuules, udu hägustab silmapiiri, seenevihm ja mõni kraad sooja. Ilma järgi võiks arvata, et on pigem kusagil aprillikuu algus ja terve päeva kestev videvikuaeg. Südatalvine Nigula raba näeb praegu välja kevadiselt värviline ja tekitab paratamatult meeltesegadust aastaaja määratlemisel ning kisub mõtted järjest ilmale-kliimale.

 

 

Nigula järve kalda lähedal olevast
vaatetornist on näha laudtee, mis kulgeb lõpuks kolme kilomeetri kaugusel
olevale Salupeaksi soosaarele. Salupeaksi on raba viiest soosaarest kõige
mitmekesisema taimestikuga ja neist suurim. Enne peaksile (soosaarele) jõudmist
on poolel teel vaateplatvorm. Ilma poolest määratlemata aastaajal, ehk siis
praegu, paistab siit lageraba oma laugaste-älveste, üksikute kidurate mändide
ja telliskivikarva turbasamblavaibaga eriti köitev. Küllap niiskus ja
südatalvine valgus koos teevadki maastiku värvid erksamaks.  

Laudtee on märg, aeg-ajalt sukeldub veidi
vee allagi ja Salupeaksi metsamüür on ees. Soosaar on poolteist kilomeetrit pikk
ja keskmiselt paarsada meetrit lai. Siinses põlismetsas kasvavad vägevad saared,
haavad, vahtrad, jalakad, kuused jt. Jämedatel tüvedel kasvav samblik paistab
praeguses “libakevadises” valguses rohelisevaesel ajal eriti erksalt
silma.

Lautee lõpus saab jalgu puhata, lugeda siinsetest
loomadest-taimedest, naaberpeaksitest ja
siis tuttavat teed tagasi…

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse