Vääna-Jõesuu lähedal rannikuäärses segametsas kasvab üks pilkupüüdev
mänd.
Täies elujõus puu tüve alumises osas paikneb
iseäraliku kujuga umbes 70 cm laiune pahk.
Pahk võib tekkida taimedel nii tüvele,
okstele kui ka lehtedele. Putukate poolt tekitatud pahad esinevad lühiajaliselt
ja enamasti noortel taimeosadel. Näiteks tamme-pahkvaablane eritab lehe sisse
rakkude vohamist aktiveerivat vedelikku, mille tagajärjel kasvavad tamme lehe
alaküljele jõhvikaid meenutavad pahad, igas neist areneb vastne.
Männi tüvel on aga paha kasvama pannud seen
või bakter.
Harilikult olemegi harjunud nägema pahkasid
puude tüvedel ja ei oskagi seostada, et kuskil lehe all või võrsel olevat
putuka põhjustatud munakest kutsutakse ka pahaks.
Pahaga mänd
Muhu kiriku kõrval kasvaval ligi 6 m
ümbermõõduga vanal saarepuul on hulgaliselt pahkasid tüvel ja okstel.