Seega võiks looduses liikumiseks valida pigem kaugemaid kohti ja selliseid radu, mis kohe esimese asjana pähe ei turgata. Viru raba jääb seega seekord meist puutumata.

Iseasi, kas sel aastal, mil inimesed mõneti sunnitult valdavalt kodumail puhkavad, päris inimtühja tallatäit tsiviliseeritud matkarada Eestimaal leidubki.

Pakun välja kaks Tartu-tagust Lõuna-Eesti matkarada just lastega peredele. Eri vanuses lastega matkates on teadagi tähtis see, et rada oleks juppjalgadele enamvähem jõukohane, vaheldusrikas ja põnev ning seal saaks maha istuda sööma. Nende kahe raja puhul on kõik need tingimused täidetud ja veelgi enam.

Viti järve matkarada ja Haldjarada asuvad Elva lähistel teineteisest lühikese autosõidu kaugusel ning sobivad ka ühel päeval läbimiseks, sest on mõlemad piisavalt lühikesed ja piisavalt lihtsad, et võhma mitte lõplikult välja võtta. Lisaks on Haldjaraja alguses Jõeharu telkimisalal igavesti mõnus ja mugav piknikuplats, kus saab vahepeal end koguda ja keha kinnitada.

Viti järve matkarada on kõnealusest kahest rajast pikem ja väljakutsete rohkem, aga siiski täiesti jõukohane igale omal jalal kõndijale. Vitipalu tee äärsest parklast alguse saav 2,5 km pikkune rada kulgeb kohati väga järske kurve võttes ja tõuse ning langusi läbides üle Vitipalu mõhnastiku ja jõuab ringiga tagasi algusse. Vaatamisväärsustest asub rajal kõrge 20-meetrine vaatetorn, väike järvesilma vaatlusplats Viti järve kaldaõõtsikul, Elva jõeäärne liivakivipaljand ja kaks vahvat lõkkeplatsi, kus jalgu puhata. Raja ümbruses võib toimetamas kohata kodumaiseid madusid (ärge unustage, et nemad kardavad teid rohkem, kui teie neid, aga neile peale astuda ei tasu ega tohigi), üraskeid, sipelgaid ja tervet plejaadi rähne. Seda matkarada tasub külastada juba kasvõi seetõttu, et nii lähedale Tartu maratoni läbimisele enamik meist „lihtsurelikest“ pääsebki – rada kulgeb paarsada meetrit Tartu maratoni trassil.