Pärandi hoidmisest riigimetsas Tulimäe hiie paistel
Üraskikahjustused Tulimäe hiies on tõstatanud küsimuse, kas looduslikus
pühapaigas on paslik raiuda või lasta üraskil oma tööd teha. RMK ja kohalik
kogukond üheskoos otsustasid teha raiet metsa ja hiie säilimise kasuks.
Andres Sepp, RMK peametsaülem
Sanitaarraie vajadus Tulimäel on
ühene – kuuse-kooreüraski tõttu on piirkonnas kuused juba gruppidena surnud
ning kui praegune haiguskolle laieneb, muutub senine Tulimäe
tundmatuseni. Sealse vana metsa ärakuivamise vältimiseks tuleb maha võtta puud,
mis on üraskikahjustuse tõttu surnud, ning puud, mille koore all putukad end
juba peidavad. Sügiseks planeeritud tööd ei anna garantiid kahjuri täieliku
kontrolli alla saamiseks, kuid lastes tal täiesti takistamatult tegutseda, võib
olla kindel, et mõne aasta pärast on Tulimäe metsast alles vaid kuivanud
tüükad.
Tulimäe hiies asub Armuorg, mis on ajalooliselt ja
kultuuriliselt kohalikele tähtis paik. Riikliku kaitse all org ei ole, aga RMK
on selle enda algatusel majandamisest välja arvanud. Otsus Tulimäe metsa
sanitaarraiet tegema minna ei tulnud kergekäeliselt ja tahtsime selle kohaliku
kogukonnaga enne läbi rääkida. Tööde tutvustamiseks
korraldasime 28. augustil Tulimäel avaliku koosoleku, kus osales ligi 30
inimest. Kohal olid kohalikud elanikud, vallajuht, Muinsuskaitseameti esindajad
ja pärandkultuurieksperdid. Kõigil soovijail oli võimalus koosolekuga ühineda
ja tulla ka kahjustunud alasid üle vaatama.
Koosoleku
lõpuks jõuti kogukonnaga üksmeelse otsuseni – kahjustunud puud tuleb Tulimäelt välja raiuda.
Surnud puude raie Armuoru vahetus läheduses arutati põhjalikult läbi, vaeti
plusse ja miinuseid ning lepiti kokku, et töö on vajalik. Kokkuleppe kohaselt
metsatöömasin Armuorgu sisse ei sõida, vaid küünitab alale kaugemalt, et
kahjustatud puud kätte saada. Kasvama jäävad kahjustamata kuused ning kõik
männid ja kased, sest neid kooreürask ei ohusta. Teine, märksa suurem küsimus
tõstatus seoses kahe kokku umbes 0,6 hektari suuruse lagedaks muutuva ala uuendamisega. Kas sinna tuleks uued puud
istutada või lasta loodusel ise taastuda? Arvamusi oli mõlema alternatiivi
kasuks. Kuna Armuoru läheduses kuusk looduslikult ei uueneks vaid jääks sarapuu
varju, otsustati sealsele langile järgmisel aastal istutada kuusetaimed. Teine,
kaugemal asuv lank, kus rohkem niiskust ja lähedal kasvab kaski, jäetakse
looduslikule uuenemisele. Seal hakkab sirguma kaasik.
Vaadates otsa Tulimäe
kandi riigimetsa andmetele, nähtub, et uut metsa on seal kasvama pandud
praeguse vabariigi ajal ligi 30 hektaril, nõukogude ajal ligi 45 hektaril ja esimese
vabariigi ajal 7 hektaril. Tulimäel on vana metsa ainult üks 0,7 hektari
suurune omaaegse mõisniku poolt kasvama pandud lehisepuistu, mis tänaseks on
saanud 130 aastaseks. Seega võib väita, et Tulimäe metsasid on viimase
sajandi jooksul järjepidevalt majandatud ning tänu sellele on ka hiiemets alles
püsinud.
Loodusliku
pühapaiga teeb pühaks paiga jätkuv aktiivne kasutus, sellega seotud
traditsioonid ja pühapaiga kasutamisega seotud kohalik kogukond. Armuorus on
olemas aktiivne kogukond, kellel on piisavalt tahtmist ja teadmisi, et
pühapaiga kaitseks välja astuda ja selle hoidmiseks asjakohaseid suuniseid
anda. Selle kogukonnaga RMK oma tegevuse ka läbi rääkis.
Vaatamata
aktiivsele kasutusele kuulub Armuorg nende paikade hulka, millel ei ole
erinevalt kultuurimälestisena või loodusobjektidena riigi kaitse alla võetud
looduslikest pühapaikadest üheselt määratletud piiri. Ka ei kajastu Tulimäe
hiis üheski riiklikus registris. Riigimetsa majandajana lähtub RMK kehtivatest õigusaktidest ning säästva
metsamajandamise standarditest ja kaitseb ka taolisi teadaolevaid riikliku
kaitseta pärandkultuuri objekte ja looduslikke pühapaiku.
Säästva
metsamajandamise standardite kohaselt peab metsamajandaja
tuvastama looduslikud pühapaigad ning tagama, et neid metsa majandamisel ei
kahjustata. Paikadele, mis pärimuse kohaselt võivad olla looduslikud
pühapaigad, oleme tellinud ekspertiisi. Kui ekspertiis tuvastab loodusliku
pühapaiga, täpsustatakse selle piirid ja paiknemine maastikul. Üksikobjektidele
määratakse kaitsetsoon, mis arvestab looduslike pinnavormide ja maastikuga.
Töö toimub RMK
ja Muinsuskaitseameti koostöös ning Muinsuskaitseamet kaasab protsessi ka
looduslike pühapaikade ekspertnõukogu. Selliselt tagatakse, et RMK maal
kaitstakse neid kohti, mis tõesti kaitset väärivad ning et need alad saavad
korrektselt piiritletud. Looduslike pühapaikade ekspertiisid valmivad käesoleva
aasta lõpuks. Üksikobjektide kaitsetsoonid on hetkel Muinsuskaitseametis
kaalumisel ja loodame, et hiljemalt 2020. aasta esimesel poolel on riigimaal
asuvate looduslike pühapaikade osas selgus majas.
RMK senisele tegevusele annab üheselt
mõistetavalt positiivse hinnangu kahe rahvusvahelise säästva metsanduse sertifikaadi olemasolu. RMK-d auditeeritakse kummagi
sertifitseerimisstandardi järgselt igal aastal ja auditite käigus hinnatakse ka
seda, kas kaitseväärtuseid on metsade majandamisel arvesse võetud ja nende
kaitse tagatud. RMK-l on mõlemad sertifikaadid olemas olnud juba 10 aastat.
Esmatähtsad on meie jaoks kohalike
kogukondade aktiivses kasutuses olevad pühapaigad, sest nendes kohtades on
säilinud elav traditsioon hiisi külastada ja kasutada. RMK-le teadaolevates
looduslikes pühapaikades, me kriitilise vajaduseta raieid ei tee ning kui
näiteks metsakaitselistel põhjustel selline vajadus kerkib, siis räägitakse see
läbi kohaliku kogukonnaga ning otsustatakse, kas raie on vajalik või mitte. Nii
talitati ka Tulimäel.
Tänaseks ajalukku kadunud looduslikke
pühapaiku, mille puhul puudub ajalooline mälu, kirjalik või suuline pärimus
ning kohaliku kogukonna aktiivne kasutus, on raske kui mitte võimatu leida ning
nende piiritlemine ja kaitsmine on mõnel juhul lausa võimatu. Seda muuhulgas
põhjusel, et kunagisest hiiest on saanud põld, maantee, linnaosa või
kruusakarjäär, kus hiiepaiga ennistamine ei ole võimalik ega ka põhjendatud.
Erinevatel andmetel võib Eestis leiduda
kuni 4000 looduslikku pühapaika, kuid keegi ei suuda täna ette näidata, kus
täpselt kõik need pühapaigad asuvad. Eesti FSC poolt tellitud looduslike
pühapaikade kaardirakendus toob segastes oludes veidi selgust, kuid ka seal on
palju kohti, mis kindlasti hiiepaigad ei ole, vähemalt mitte rakenduses
näidatud piirides.
Muinsuskaitseamet teeb juba aastaid
metoodiliselt tööd, kaardistades kogu Eestis looduslikke pühapaiku. Jah, see
protsess on aeganõudev ja kulukas, kuid seda tööd teevad asjatundjad ning
valminud inventuuride tulemusi saab arvestada ja käega katsuda.
RMK viis eelmisel kümnendil läbi tervet
Eestit hõlmava pärandkultuuriobjektide kaardistamise ja selle tulemusena
valminud andmebaas on üleval Maa-ameti kaardirakenduses. Ehkki suurem inventuur
on lõppenud, kutsume siiski inimesi üles registrisse kandmata pärandkultuurist
teada andma, seda saab teha RMK veebilehel.
Nii saame paremini arvestada metsas paiknevate väärtustega, mille olemasolust
me praegu veel ei tea.
