Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal
Blogi
22.05.2020
Alles selle aasta jaanuaris tegin blogisse kokkuvõtliku jutukese, et anda ülevaade Pirita jõeoru maastikukaitseala poollooduslike koosluste hooldamisest ja taastamisest. Poleks arvanud, et juba paari kuu pärast on põhjust teema taas fookusesse tõsta ja just seetõttu, et Piritale toodi täitsa ehtsad veised! Igati äge ettevõtmine, mille eestvedajaks on Pirita Linnaosa Valitsus.
RMK hooldab ja taastab Pirita jõeoru maastikukaitsealal niidukooslusi ehk poollooduslikke kooslusi juba 2013. aastast. Tänavu ehk 2020. aastal on niitmises ja purustamises ligikaudu 56 hektarit poollooduslikke kooslusi, millest karjatamise teel hooldatakse esmakordselt 5,15 hektarit ja lisaks taastatakse juurde ligikaudu 5,3 hektarit poollooduslikke kooslusi. See omakorda tähendab, et 2021. aastal on kasutuses kokku 61,05 hektarit poollooduslikke kooslusi. Seda on ikka päris palju!
Uute alade taastamistöödega (kaardil kollasega) alustatakse 2020. aasta teises pooles. Poollooduslike koosluste ehk niitude taastamine sisaldab endas erinevaid töid:
1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud, vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused! Koos raietöödega eemaldatakse niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist.
2) Taastamistöö teise etapina freesitakse tööalal kännud ja kõrgemad mättad ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale.
3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse jäätmejaama.
4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse niiduala rohurinne kaks korda vegetatsiooniperioodil.
Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse niitma või karjatama! 🙂
1) Taastamistöö esimese etapina teostatakse üldjuhul võsa, noorte puude ning vajadusel ka ohtlike seisvate surnud ja surevate puude raie. Raiutud materjal purustatakse kohapeal või eemaldatakse tööalalt. Alal säilitatakse raietööde käigus noored tammed, vanad õunapuud, vanemad ja kompaktsemad põõsad, mis kasvavad kivide läheduses, aukudes ning järskudel nõlvadel, kus niitmistööd on raskendatud. Säilitatavate puude ja põõsaste alt eemaldatakse võsa ja noored puud, et tagada neile soodsad kasvutingimused! Koos raietöödega eemaldatakse niidualalt vajadusel ka tormimurd ja –heide, mis takistab rohurinde hekseldamist.
2) Taastamistöö teise etapina freesitakse tööalal kännud ja kõrgemad mättad ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale.
3) Paralleelselt raietöödega ja freesimisega kogutakse tööalalt kokku prügi ning viiakse jäätmejaama.
4) Taastamistöö viimase etapina purustatakse niiduala rohurinne kaks korda vegetatsiooniperioodil.
Pärast taastamistöid järgneb niidualade hooldamine ehk neid alasid hakatakse niitma või karjatama! 🙂
Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis
RMK metsakasvatusjuht Ilmar Paal saab presidendilt teenetemärgi
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, teiste seas ka RMK metsakasvatusjuhti Ilmar Paali. President Karis omistas Ilmar Paalile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Uudis
RMK selgitab välja huvi biotoodete tehase planeeringualale Lüganusel
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.