Polli tamme asukoht.

Vaevalt, et keegi
tänapäeval puu täpset vanust teab, kuid arvata võib, et see on 450 aasta ümber.
Viljandimaa kohalikus ajalehes Sakala kirjutati 2006. a, et puu vanus võib olla
üle 430 aasta. Puu on 20 m kõrgune ja 1,3 m kõrgusel on puu ümbermõõt 6,2 m (H. Relve, 1998).

Praeguseks on puu
väga kehvas seisundis, kuid siiski elus ja suviti on võras rohelust küllaga. Puu
on õõnes ja seest tugevalt põlenud. Millal ja mis põhjusel puu põles, ega sedagi
enam teata. EKP Orissaare Rajoonikomitee ja Orissaare Rajooni TSN häälekandjas Punalipp
kirjutati 1958. aastal, et puu olla põlenud esmakordselt Põhjasõja ajal ja olnud
juba sel ajal peaaegu sama suur kui praegu. Tõenäoliselt on tüvesse tuld tehtud
hiljemgi. Selles samas 1958. aasta Punalipus on lugu, kuidas Oru-Polli peremees Hans Pool kõnelenud veerandsada aastat tagasi, et tema noorpõlvepäevil s.o 50 aastat tagasi läinud salk noormehi veebruari õhtul Polli tallu
ehale, kuid saanud seal pika nina. Vihased poisid läinud poole kilomeetri
kaugusel olnud tamme juurde ja teinud selle õõnsusesse tule. Tamm põlenud talveöös
mitu tundi. Kui arvestada nüüdsest ajast, siis toimus see lugu 140 aastat tagasi. Praeguseks on kõvasti kannatanud tammel tüvepuitu ümber õõnsuse
säilinud alla 30% tüve mahust.

August 2023 – Polli tamm kahelt poolt. Põlenud õõnsusse mahub 4-5 inimest. Oht on end ära määrida.

Tänapäeval ümbritseb
tamme tihe mets, kuid aastasadu oli tamme ümbrus üksikute puude ja põõsastega
rohumaa, kus tehti heina ja karjatati loomi. Veel 1960-ndate fotodelt paistab,
et tamme ümbrus oli üsna lage. Sellest võib oletada, et 60-ndatel algas tamme
ümbruse metsastumine.

Kaks fotot aastast 1960. Viljandi muuseum.

Varjuline ja
niiske keskkond on soodne tamme kahjustavatele seenhaigustele. Kaitsealuse puu
olukorra parandamiseks tegi RMK 2014. aastal tamme juures hooldustööd. Eemaldati
tihe võsa ning raiuti tamme võrasse kasvanud kuused ja oksi piitsutavad kased.
Tamm sai ruumi ja valgust, mis peaks aitama tema eluaastaid pikendada.

Möödunud üheksa
aastaga oli aga võsa taas võimust võtnud ja tamme ümbrus kinni kasvanud. Käeoleva
aasta alguses pöördus Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse poole Viljandi
kooliõpetaja Rita Kadaja. Rita kirjutas, et tamm on võssa kasvanud ja teeradagi
on kadunud, juurdepääs pole leitav. Rita soov oli koos kohalikega päästa puu,
võtta maha võsa ja korrastada teerada. See tamm oli tema lapsepõlve mängumaal, Rita
vanaisa elanud sealsamas lähedal Oru-Polli talus. Ülalmainitud Hans Pool oli Rita vanavanaisa. Mõningane kirjavahetus ja
asjaajamine päädis sellega, et käisime juunis Rita ja Keskkonnaameti esindaja
Meelis Suurkasega looduses olukorda hindamas. Tamme leidmisega oli tükk
tegemist, kuid üles me ta leidsime.

Leppisime
tegevuse kokku – RMK märkis teeraja looduses ja tegi looduskaitsetöö
lähteülesande, Keskkonnaamet kooskõlastas ning kohalikud tegidki 2023. aasta augustis
töö ära talgute korras.

Nüüd on nähtav rada
tamme juurde olemas. Sinna pääseb, kui liikuda Holstre-Polli Spordikeskuse juurest
mööda suusa- ja matkarada umbes 1,5 km edelasse ja siis mööda hiljuti avatud metsarada
veel umbes 250 m kuni tammeni. Praegu puudub suusa- ja matkarajalt metsarajale suunav viit.
See võiks seal olla.

Tamm 2023. a juunis. Tamme ümbrus on võsastunud. Teed juurdepääsuks ei olnud võimalik leida.

Juunis sai sisse märgitud rada, mille talgulised pidid avama. Vajalik oli vaid võsaraie ja rajale langenud tüvede läbilõikamine.

Talguliste poolt avatud rada.

Talgute tulemus. Võsa on maha võetud, puul on ruumi.

Okastraat ümber kuuse tamme läheduses viitab kunagisele karjatamisele. Paremal pool on pilt 1958. aasta ajalehest Punalipp.

Tuleb väga kiita talgute eestvedajaid õpetaja Rita Kadajat ja Holstre Külaseltsi liiget Marika Kivistikku ning loomulikult ka talgulisi!

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse