Raadi looduskaitsealal algasid mahukad pool-looduslike koosluste taastamistööd
Kaitsealuste taimede ja niitude hoidmiseks loodud kaitseala on veel võrdlemisi noor ja külastajatele võib jääda alast mulje kui arendustegevust ootavast tühermaast. Endised niidud on suures osas võsastunud. Kased, lepad ja haavad kujundavad endisest avamaastikust järjest metsasemat pilti. Puude ja põõsaste varju on jäämas ka ala militaarne pärand – kõrgete vallidega ümbritsetud kindlustised e. kaponiirid. Silma riivab inimestest jäänud kultuurkiht: vanad rehvid, klaas ja muu träni. Kaitseala läbiv radade võrk on halvas seisus ja kohati päris mülkasse sõidetud. Lagedate koosluste ja nendega seotud taimeliikide päästmiseks tehtavad tööd loovad ümbrusest muu hulgas palju esteetilisema ja atraktiivsema keskkonna. Vajab vist rõhutamist, et RMK korraldab töid ainult riigimaale jääval kaitseala osal.
Raadi looduskaitseala on loodud pärisaru- ja soostuvate
niitude ning nendega seotud taimeliikide kaitseks. Euroopa Liidu loodusdirektiivi
elupaikadest on kaitsealal inventeeritud 47 hektarit liigirikkaid aruniite ja 5
hektarit puisniite. Kuuel hektaril on inventeeritud liigirikkaid madalsoid, mis
on samuti valdavas osas kinni kasvanud. Nende varem heina- või põllumaadena
kasutuses olnud aladega on seotud terve hulk erineva kategooria kaitsealuseid taimi.
Neist kõige rangemini kaitstavat ahtalehist kareputke võib pidada kaitseala
kõige olulisemaks kaitseväärtuseks. Oma leviku põhjapiiril kasvavat liiki Eestis
mujal kui Tartu ümbruses ei leidugi.
Suur kaitsealuste liikide kontsentratsioon seab omad piirid ka taastamistöödele. Pinnase häiringuid tuleb igal juhul vältida ja seetõttu ei hõlma tööde esimene etapp kändude ja pinnase ebatasasuste raiejärgset freesimist. Töödega on tehtud juba algust ja lagedamates kohtades on peen võsa ja kulumass hekseldatud. Praegu lõikab ekskavaator noole otsas oleva giljotiiniga jämedamat võsa ja paigutab need hunnikutesse hilisemaks kokkuveoks. Viimasena tehakse lõplik valik alles jäetavate üksikute suuremate puude osas ja kõrgeks jäänud kännud käiakse saega veel üle. Tööde eeskiri näeb ette, et kasvama jäetakse pigem pikema eluea ja tervema võraga puud või nende grupid. Samuti säilitatakse mitmekesisuse eesmärgil kraavides ja muudes kaevetes kasvavad üksikuid põõsad. Raietega avatakse ka mitmed perioodiliselt liigniisked lontsikud, millest kujuneksid soodsad koelmualad kahepaiksetele ja muule veelembesele elustikule.
Ekskavaator kulu ja noort võsa hekseldamas, pildi autor Küllike Kuusik Raiutud võsa kimbud kokkevedu ootamasEraldi teema on seotud puisniitudega. Raadi puisniidu puhul
tõenäoliselt tüüpilise pärandniiduga tegemist ei ole, aga järk-järguliselt
kinni kasvanud ala puistu struktuur võimaldab alast puisniidu kujundada küll. Puisniidu
kujundamisel harvendatakse puude rinnet liituseni 0,3 kuni 0,4. Kuna
domineerivaks puuliigiks on haab, siis väljaraiel keskendutakse pigem sellele
liigile ja puurindes suureneb kaskede osakaal. Alles jäetakse eelkõige suurema
läbimõõduga või eriliste tunnustega puud (nt. põlemisjälgedega, õõnsustega jne
puud). Eririndelisus on mitmekesiste koosluste oluline tunnus ja seepärast
säilitakse ka valitud põõsad.
Raadi taastamistööd on võrdlemisi mahukad. Kogu taastatava ala pindala on 29 hektarit. 3,9 hektaril pinnast kujundatakse puisniit. Alal saab olema valdavalt avatud või pool-avatud kooslus. Kaitseväärtuste säilimine eeldab taastatud alade edaspidist regulaarset hooldust. Kuidas seda tulevikus tegema hakatakse, vajab veel läbiarutamist kaitseala valitseja ja liigiekspertide osalusel. Kas ala hakatakse edaspidi kaustama niidu või karjamaana või mõlema variandi kombinatsioonina, ei ole veel selge. Kindlasti aga jätkuvad tööd, et hoida ala uuesti võssa kasvamast. Tartu ümbruse rohevööndid saavad aga taastatud pool-looduslike koosluste näol täiendust igal juhul.
Lisa kommentaar