Tekst ja fotod: Kristiina Viiron

                               Kaasamiskoosolek Hiiumaal Puski külas. Paremal Hiiumaa metsaülem Andres Tammeveski.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on rahvas olnud küllaltki agar oma kodumetsade majandamise asjus kaasa rääkima. „Ühe kõrgendatud avaliku huviga ala ehk KAH-ala kohta esitati keskeltläbi 20 ettepanekut. Kui kava projekt oli koos, tehti keskmiselt veel 10 ettepanekut, mille metsaülemad omakorda läbi töötasid ja soovijatega ka metsas lankide paigutust jms üle vaatamas käisid. Omavalitsused arutlesid agaralt kaasa 20 KAH-ala puhul,“ selgitas Sepp.

Kõige enam huvi ja soovi sõna sekka öelda pälvisid paigad, mis rahva seas laiemalt tuntud, näiteks Haanja puhke- ja spordiradade ümbrus, Kubja–Kose–Meegomäe puhkeala ja Tartu maratoni radade mets.

                                                                                                       Üks rahvarohkemaid koosolekuid toimus Haanjas.

„Haanja metsatööde planeerimise avalikustamise kahes etapis ja avaliku koosoleku järel esitati kokku 77 ettepanekut 20 isikult, ühenduselt ja kohalikult omavalitsuselt,“ täpsustas Võrumaa metsaülem Agu Palo. Ka kujunes Haanjas peetud avalik koosolek üheks rahvarohkeimaks: kohale tuli üle 30 huvilise.

Haanja koosolekul selgitab Rõuge vallavanem Rein Loik (vasakul), miks on alal tarvis raieid teha. Tema kõrval seisab Võrumaa metsaülem Agu Palo.


SA Haanjamaa Sport juhataja Anti Saarepuu (vasakul) selgitab, miks on keskuse arengu seisukohast oluline, et Haanja puhke- ja spordikeskuse ümbruse metsad oleksid uuendatud.

Mida sooviti

Ettepanekute ühise läbiva joonena paluti Andres Sepa sõnul kaaluda lageraietele alternatiivseid metsa uuendamise viise, paigutada langid maastikku looduslikke piirjooni arvestades (väljanägemise küsimus), mitte tekitada suuri lagedaid alasid (nt teha lageraie, mis oma paljude säilikpuudega näeb välja nagu aegjärkne), kasutada raieteks väiketehnikat või saagidega metsatöölisi, valmistada maapinda ette kergemate ja väiksemate masinatega, säilitada raietöödel elujõuline järelkasv ja laialehised puud ning organiseerida tööd selliselt, et teed, rajad ja langi pinnad jääksid lõhkumata.

„Vaid kümnendik ettepanekutest olid sellised, millega avaldati soovi selles kohas riigimetsa majandamine üldse lõpetada,“ tõdes Sepp. „Osa ettepanekute tegijaid saatis arutelude igas etapis sarnase sisuga ettepanekuid – peatada metsa majandamine. Selliste ettepanekutega aga pole RMK-l võimalik arvestada, sest ka KAH-alal vajab mets uuendamist.“

RMK tegi muudatusi

Vastavalt ühistele aruteludele ja kohalike kogukondade ettepanekutele tegi RMK raieplaane ringi nii mõnelgi KAH-alal.

„Valgamaal Sarul näiteks muutsime ühe lageraie turberaieks, Poril määrati üks ala vääriselupaigaks, jätsime ära uue tee ehituse ning muutsime ühel alal raieaastat,“ tõi Valgamaa metsaülem Risto Sepp esile. „Tartu maratoni rajal raieplaanidesse muudatusi ei tehtud, kuid tegime muudatuse uuendatava puuliigi osas – kuuse asemel istutame kaske.“

Tartumaal Vooremäel kavandas RMK selleks aastaks nelja aegjärkset raiet pindalaga 8,3 hektarit, kuid raiesse läheb üks, 1,1 hektari suurune lank ja ülejäänud kolm raiutakse 2029. aastal.

„Raiete kavandamine kahes etapis oleks kogukonnale aeg, mis annaks kindluse ja kogemuse, et aegjärkse raiega on metsa uuendamine looduslähedasem ning sujuvam,“ lausus Tartumaa metsaülem Toomas Haas.

Kubja–Kose–Meegomäe puhkealal aga jõuti koos Võru linna ja Võru valla juhtkonnaga ühisele otsusele, et lauluväljakuga vahetult piirnevas metsas kavas olnud aegjärkne raie asendatakse valikraiega ning eraldise laululava poolses osas piirdub RMK vaid kuivanud ja kahjustatud puude raiega.

Koos kogukonnaga on paika pandud muidki raieid puudutavaid üksikasju.

Näiteks Põlvamaa metsaülema Tiit Timbergi sõnul jagas RMK Kärnaküla KAH-alal küpse metsa eraldisi ja esialgselt kavandatud raiealasid selliselt, et järgneva kümnendi jooksul ei avata külaserva metsa raietega ning seega säilib Nedsaja külaplatsilt harjumuspärane vaade metsadele.

Saaremaal Orissaares aga otsustati vastavalt kohalike ettepanekutele jätta terviseraja ja langi vahele 20-meetrine puhver, kus jääb ka alusmets raiumata.

Peatatud, kuni selgus majas

Kolmel KAH-alal on metsamajandamisplaanide koostamine praegu peatatud, sest seal on kohalik kogukond algatanud kaitse alla võtmise menetluse. Nendeks aladeks on Kaleste Hiiumaal, Alatskivi Tartumaal ja Suurupi Harjumaal.

„Seni kui vastav menetlus käib, RMK seal uusi plaane ei tee,“ kinnitas Andres Sepp.

Tööde planeerimine on peatatud ka Harjumaal Vääna KAH-alal, sest seal on käimas Sõrve looduskaitseala moodustamine ning selle laienemine ulatub ka kavandatud metsatööde alale.

„Oleme otsustanud seal tööde planeerimisega aja kuni aastani 2023 maha võtta, kui kaitseala moodustamise suhtes on selgus saabunud,“ selgitas Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin.

Lõhaveres Viljandimaal avastati kavandatud raiealal looduskaitsealune vääriselupaik ja seal raieid ei tehta. Samuti on metsatööde planeerimine kuni keskkonnaameti inventeerimistulemuste selgumiseni peatatud Võrumaal Haanja puhke- ja spordiradade ümbruse 15 eraldisel, sest Eesti Loodusuurijate Selts ja Eestimaa Looduse Fond määrasid need potentsiaalseteks vääriselupaikadeks. Ülejäänud alal on metsatööde kava seal valminud.

„Hea KAH-ala metsa majandamise kava sünnib ühiselt asju metsas arutades ja üksteist kuulates. Enamik, kellega kokku puutusime, on seda meelt, et mets on väärtuslik vara ja seda tuleb majandada heaperemehelikult,“ tõdes Andres Sepp. „Kokkuvõttes võime öelda, et RMK on väga rahul inimeste aktiivsuse ja sooviga oma kodumetsade majandamisel kaasa rääkida.“

Kokku alustas RMK märtsis uue kodukorra järgi kaasamist 29 KAH-alal, nende üldpindala on kokku 3707 hektarit, millest raieküpsed metsad moodustavad 21 protsenti.

Koostatud kavade alusel on lähema kümne aasta jooksul planeeritud uuendusraieid teha ligi kolmandikul kõigist raieküpsetest metsadest ning turberaiete osakaal on neis 40 protsenti, võrreldes riigimetsas tavapärase 4 protsendiga.

                                                                                           RMK plaane sai Haanjas paberi peal ka metsas uudistada.

Koosolek Hiiumaal Kalestes. Kuna Kalestes on algatatud ala looduskaitse alla võtmine, siis jagas RMK üksnes metsa majandamise põhimõtete ja ümbruskonna metsade kohta selgitusi.


Väsitav, aga õpetlik

Sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke, kes on KAH-alade majandamise aruteludes agaralt osalenud, niisamuti teinud hulganisti ettepanekuid, hindab praegust kaasamiskorda väsitavaks. „Praegune kaasamiskord pani rõhu liialt meile, kes arvamust avaldama pidid,“ põhjendas ta.

Lõoke selgitas, et esmalt küsis RMK kõigilt hüpoteetiliselt arvamust, mida ühe või teise metsaga teha tuleks, teadmata RMK võimalikke plaane. „Nõnda tuligi kirjutada kõikvõimalikud mõtted (ka äärmused) ära, et oleks need mainitud,“ lausus Lõoke. Seejärel saatis RMK asjaosalistele esialgse raietööde kava ja ühtlasi ka tabeli, milles on kirjas, missuguste ettepanekutega arvestatakse või võimaluse korral arvestatakse. „Seal oli aga RMK oma töö selgelt tegemata jätnud, sest kavad ja tabelid olid kaks eri dokumenti, kuigi eeldanuks, et oleks ikkagi kavas ka selgelt näha, et mil viisil siis ettepanekuid reaalselt arvestatakse,“ märkis Lõoke. Seejärel oli tema sõnul jälle vaja kirjalikult arvamust avaldada ning olla valmis avalikuks koosolekuks, et jälle arvamust avaldada – kokkuvõttes kujunes protsess väsitavaks. „Ega ma oska öelda head nippi, kuidas süsteem paremini toimiks, aga minu jaoks sai see toimima ainult nii, kui sain vahepealsel ajal koos metsaülemaga metsas käia või sain muul viisil täpse ülevaate metsast kätte,“ tõdes ta.

Keeruline oli Lõokese hinnangul algul seegi, et kaasarääkijailt eeldatakse spetsialisti teadmisi raieliikide ja metsanduse mõiste kohta. „Neis asjus aitas mind peametsaülem Andres Sepp, kellega nii emotsionaalselt kui ka mitteemotsionaalselt saime põhimõtted läbi käia ja edasine koostöövorm oli juba oluliselt ladusam,“ märkis Lõoke.

Kõigile oma küsimustele sai Lõoke oma sõnul kaasamisprotsessi kestel vastused ning kohtumised metsas olid meeldivad ja sõbralikud. „Metsaülematega suhtlus oli hea ja asjalik ning meil on hea koostöötahe,“ lisas ta.

Kuigi Lõoke hindab kogu kaasamisprotsessi väsitavaks, peab ta seda ühtlasi ka õpetlikuks, kuna on metsanduse teemal palju targemaks saanud.