Rikutud mainega maitsev seen
Eesti seenelettidel võimutseb praegu kukeseen. Õigemini, ta võimutseb alati. Mis on arusaadav, sest selle punapäise suli või metsade kuninganna – nagu ma teda ühes oma kirjutises nimetasin – eripäraks pole mitte ainult see, et ta ei ole peaaegu kunagi ussitanud ja annab alati pikka aega rikkalikku saaki. Peamine on see, et kukeseen säilib suurepäraselt värskena, mis on kaubandusvõrgu jaoks kõige olulisem omadus. Samuti pole tal mürgiseid teisikuid. On ainult kaks seent, mida võib kukeseenega segamini ajada. Neist ühte kutsutakse kuld-kukeseenikuks (Hygrophoropsis aurantiaca). See seen pole küll mürgine, kuid on äärmiselt kehva maitsega. Seevastu teine kukeseenega sarnanev seen väärib hoopis enam tähelepanu.
Tunnustatud ja autoriteetse Soome mükoloogi Mauri Korhoneni raamatus „100 seent“, mis oli omal ajal paljude seeneliste oluline lektüür, on seda seent nimetatud lausa delikatessiks. Täpsemalt kirjutab Korhonen temast nii: „Eriti maitsev on see seen põhjalikult praetuna.“
Niisiis, lubage mul tutvustada heledat timpnarmikut (Hydnum repandum).
Kasvab rühmades, mõnikord moodustab „nõiaringe“
Värvus varieerub valkjast, kahvatukollasest kuni punakasoranži ja heleda pähklipruunini.
Kübar on kuiv, laineliste ebakorrapäraste äärtega.
Hümenofoor ehk lihtsamalt öeldes kübara alumine külg on üle külvatud heledate kreemikate ogadega, mis laskuvad seenejalale. Just nimetatud ogad on ainsaks „tõrvatilgaks“ seene maines, kuna korvis risustavad need teisi seeni ja puljongis meenutavad väikseid usse. Seetõttu soovitatakse ogad eemaldada.
Vasakul on timpnarmikud, paremal ehtsad kukeseened. Kui vaadata ülalt, on märgata mõningast sarnasust, kuid kui vaatate hümenofoori, kaob igasugune kahtlus.
Ülekasvanud seeni ei tasu kuivatamiseks kasutada, nende maitseomadused on noorte omadest märgatavalt halvemad. Timpnarmik on väga vastupidav putukavastsete rünnakutele nagu kukeseengi. Sobib konserveerimiseks.
Pildil on kõik selge, kuid mõnikord seene kübar tuhmub ja siis võib selle kukeseenega segamini ajada. Kuid kuld-kukeseenik erineb kukeseenest ka konsistentsi poolest, kukeseen on habras ja lihav. Aga nagu eespool mainitud, ei kahjusta kuld-kukeseenik organismi, välja arvatud juhul, kui kellelgi on individuaalne talumatus. Niisugune talumatus on haruldane, kuid ka seda tuleb ette.
Ma ei ole proovinud timpnarmikut ei külmutada ega marineerida. Kuid räägitakse, et erinevalt kukeseentest ei muutu need marinaadis „kummiseks“ ega maitse pärast külmutamist toorelt kibedalt (kukeseened on mõnikord kibedad ka keedetult).
Kokkuvõte. Nii et võib-olla pole mitte timpnarmik võltskukeseen, vaid kukeseen on võltstimpnarmik. Kuidas teie arvate? Õigluse nimel tuleb siiski öelda, et tõeline kukeseen on klassifitseeritud 3. kategooriasse, timpnarmik aga ainult 4. Seevastu eelmainitud Mauri Korhonen ei koonerdanud, vaid liigitas mõlemad seened delikatessiks – meie inimene, seega!
Täna teen praetud timpnarmikuid. Ja kui te näete neid metsas – ärge minge mööda!
Edu kõigile seenelistele!
