Riigimaadel on registreeritud 494 looduskaitsealust liiki. Osa neist liikidest sõltub sellest, kas inimene oma tegevusega säilitab nende püsimiseks vajalikud elupaigad nagu niidud, nõmmed, poolavatud metsakooslused jne. Teine osa liike ei vaja hakkama saamiseks muud, kui Eestile looduslikult omaste looduslikult kujunenud metsa-, vee- ja sooelupaikade olemasolu. Viimaste puhul saame lisaks klassikalise looduskaitse meetmete rakendamisele, aidata liikide käekäigule kaasa likvideerides kunagi inimese rajatud elupaiku kahjustavat taristut nagu kuivenduskraavid, vanad paisud jõgedel jne. Pole kahtlust, et riigimaadel asuvate elupaikade hea seisund omab võtmerolli kogu Eesti elurikkuse käekäigus.

Riigimaadel taastati 2019. aastal 554 ha niiduelupaiku, mis on rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Taastamistöödega parendati 1422 hektaril sooelupaikade seisundit. Spetsiifiliste liigikaitseliste töödega panustati 20 ohustatud ja haruldase liigi elupaigaseisundi parandamisse. Looduskaitsetööde rahaline maht tõusis võrreldes mullusega 4,89 miljonilt eurolt 5,82 miljonile eurole.

Hooldatavate niitude pindala on kasvamas

Taastatud loopealsed Harjumaal Väänal. Foto: Leevi Krumm

Aastal 2019 taastati riigimaadel 554 ha niite ja karjamaid. Kõige enam taastati niiduelupaiku Saaremaal ja Mandri-Eestis Soomaa rahvuspargis. Saaremaal taastati kõige rohkem loopealseid e. alvareid, ning Soomaal lamminiite. Märkimist väärib, et peamiselt Lääne- Eestis ja Pärnumaal taastati üle 100 hektari puisniite.

Kõige kurioossem juhtum leidis taastamistööde käigus aset Saaremaal Kõrusel, kus raidmete põletamisel hakkasid paukuma II MS aegsed sütikud. Hiljem leidis Päästeamet sealt kokku 345 mürsusütikut ja 14 mürsku.

Taastamistööde käigus leitud tankimürsusütikud. Foto: Ants Animägi.

Möödunud aastal suurenes ka ettevõtjatele välja renditud poollooduslike koosluste pindala, jõudes esimest korda üle 24000 hektari riigimaal. Niite on hooldamiseks renditud välja kõikides Eesti maakondades. Kõige rohkem on rendile antud niite Saaremaal (ca 6000 ha), Läänemaal (ca 5700 ha) ja neile järgneb Pärnumaa (4700 ha) ja ainus maakond, kus renditud niitude pindala on alla 100 ha on Raplamaa.

Riigimaal asub veel ca 11 000 ha hooldusest väljas olevaid endiseid niite ja karjamaid. Potentsiaalsetest aladest moodustavad 2/3 jõgede luhtadele ja madalsoodesse inimese poolt kunagi kujundatud niidukooslused, mille hooldamine tänapäevase tehnikaga on väljakutse igale ettevõtjale.

Ligipääsu parandamiseks niitudele ehitame ja rekonstrueerime teid, sildu ja truupe. Eelmisel aastal rajatud 8 teed annavad parema ligipääsu rohkem kui 1700 ha niitudele. Suuremad teed valmisid Tartu linna lähistel Ropka-Ihaste ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. Üks insenertehniliselt põnevamaid objekte oli tee ja sild Narva jõe ääres asuvale Karoli luhale, mis jälgib reljeefi ning panustab lisaks luhahooldamisele ka Eesti idapiiri kontrollimisse.

RMK loodab ka järgmisel aastal taastada üle 500 ha niite ja ootab ettevõtlikelt inimestelt alati ettepanekuid kasutusest väljas olevate endiste niitude ja karjamaade kasutusse võtmiseks. Selleks on RMK koostöös Maa-ametiga loonud ka vastava veebilahenduse. http://maaoksjon.maaamet.ee/rmk/loginid.php

Vesi tõuseb, soo kosub

Eelmisel aastal lõppesid soode taastamistööd kokku 1422 hektaril. Kõige suuremad tööd lõppesid Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Maarjapeakse rabas (539 ha) ja Soomaa rahvuspargis Ördi ja Kikepera rabades (484 ha). Saaremaal taastasime näiteks Kõlaja raba tervikliku ökosüsteemina, kui sulgesime soo kaheks jaganud suure kuivenduskraavi. Endiste turbakaevandusalade taastamine sai ka 2019 aastal hoo sisse. Pärnumaal lõppesid tööd Alu ja Kõima jääksoos,  Põlvamaal Meelva rabas. Kõige põnevamad olid taastamistööd Viru rabas, kus kuivendussüsteemide sulgemine toimus vahetult Eesti ühe külastatavama laudtee kõrval. Väikse valearvestuse tõttu tõusis vesi paariks päevaks isegi üle laudtee ja seetõttu pidi kibekiirelt ühe paisu kõrvaldama ja laudtee kõrgemale ehitama. Kokku lõpetati eelmisel aastal jääksoodes taastamistööd 280 hektaril.

Kõrgemale tõstetud Viru raba laudtee. Foto: Harti Paimets.

Järgmisel aastal jõuavad lõpuni mitme suure soo taastamistööd. Pärnumaal lõppevad Tolkuse raba taastamistööd (ca 1000ha), kus taastamistöid saab näha kohe matkaraja kõrval. Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga on lõpusirgele jõudnud aktiivsed taastamistööd Lahemaaa rahvuspargis Laukasoos (ca 800 ha), Lääne-Virumaal Ohepalu soos (ca 650 ha), Tudusoos (ca 1100 ha) ning Sirtsi soos (ca 1500 ha). Eriti põnev objekt on kindlasti Tudusoo, kus valmib soode taastamist selgitav õpperada.

Kõlaja raba poolitanud kraavi sulgemine. Foto: Ants Animägi.

Huvitavateks objektideks on järgmisel aastal kindlasti Saaremaal asuv Saikla (140 ha) jääksoo taastamine ja Pärnumaal Maima endise kaevandusala (71 ha) taastamine. Viimases proovitakse esimest korda Eestis arendada välja metoodika mehhaniseeritult turbasamblaosiste külvi teostamiseks. Esmakordselt algavad koostöös Kaitseinvesteeringute Keskusega vahetult Nursipalu harjutusväljakute juures taastamistööd Keretü rabas (ca 500 ha). Omamoodi märgilise tähtsusega on kindlasti Soomaa rahvuspargis Kikepera raba taastamistööde lõpetamine, millega jõuavad valmis suuremad sootaastamistööd Soomaa rahvuspargis. Kui kõik sujub plaanipäraselt, siis on oodata, et 2020 aasta lõpuks saab taastatud vähemalt 5700 ha sooelupaiku.

Uutest suurematest objektidest ootame järgmisel aastal Puhatu soostiku (ca 1350 ha) taastamisprojekti valmimist Ida-Virumaal.

Ohustatud ja haruldastele liikidele elupaikade seisund

Konkreetsete kaitsealuste liikide elupaikade tingimuste parandamiseks tehti töid kokku 77 hektaril. Keskmine liigikaitselise töö pindala on väike, mediaansuurusega vaid 0,35 ha. Liigikaitselisi töid tehti 20 haruldase ja ohustatud liigi jaoks.

Enim töid tehti traditsiooniliselt kaitsealuste taimeliikide ja kahepaiksete elupaikade seisundi parandamiseks. Suurema tööna loodi paremaid kasvutingimusi punasele tolmpeale (ca 20 ha) Saaremaal.

Saaremaal Vilsandi rahvuspargis Harilaiul jätkusid tööd kunagi metsastatud luiteelupaikade taastamiseks, millest peaks võitma I kaitsekategooria liik jutt-selg kärnkonn e. kõre. Harilaiul jätkuvad metsastatud luitestiku looduslikkuse suurendamise eesmärgil kujundusraied ka käesoleval aastal.

Juba traditsiooniliste looduskaitsetööde kõrval on 2020 aastal uueks väljakutseks vooluveekogude seisnud parandamine ja kalade rändeteedelt takistuste kõrvaldamine.