Soode taastamise veeseire veebiäpp on katsetamiseks valmis!
Mullu
sai mitut puhku metsakuub varna jäetud, soeng seitlisse löödud, habetki kölni
veega tupsutatud ja sedasi ilusana koosolekulaua ümber aru peetud. Arutamisel
oli soode taastamisaladel tehtava veeseire andmete avalikustamiseks mõeldud
veebirakenduse loomine. Nüüd siis on viimaks rakenduse katseversioon valmis
saanud. Sellega saab tutvuda aadressil https://margus.shinyapps.io/rmk_vesi/.
Shinyapps.io näol on tegemist on platvormiga, kus saab veebipõhiselt
kasutada R-programmeerimiskeelele tuginevaid rakendusi. R on statistilise
andmeanalüüsi probleemide lahendamiseks mõeldud keel ja on tänapäeval üks kõige
enam selles valdkonnas kasutatavaid programme. R-i võluks on see, et ta on
vabavara ja tänu laiale kasutajaskonnale võib leida pea igaks andmeanalüüsijuhtumiks
sobiva lahenduse. Igati paslik oli R ka RMK veeseire veebiäpi loomiseks.
Veeseire
rakendus avaneb OpenStreetMap’i kaardi Eesti vaatega. Eesti on sel kaardil
kaetud punaste sõõridega, mis tähistavad veetaseme seirepunkte. Kaart on
interaktiivne – klikkides sõõrile tuleb lahti hüpik, millelt näeb seirepunkti
nime, taastamisala nime ja seirepunktis mõõdetud veetasemete aegrea pikkuse.
Viimane iseloomustab seda, et mis ajavahemiku kohta on hetkel andmebaasis
andmed olemas. Loomulikult saab kaardivaadet ka suurendada ja vähendada.
Menüüriba järgmisest sakist tuleb lahti ülevaatetabel. Siin
saab filtreerida seirekaevusid taastamisalade järgi. Esialgu on tabelis olev
info napp, kuid eks see täieneb vajaduspõhiselt. Praegu on tabel oluline
selleks, et saaks otsustada, milline ajavahemik valida veetasemete aegridade
graafikute koostamiseks. Nagu näha, siis enam kui poolte seirepunktide puhul
ühtib aegrea algus selle lõpuga. See tähendab, et tegemist on hiljuti rajatud
seirepunktidega, kus andmeid ei ole veel seadmete mälust maha loetud. Andmete
kogutakse ühest seirepunktist keskmiselt kord aastas. Seega toimub ka vastava
seirepunkti andmete uuendamine andmebaasis samasuguse sagedusega.
Veetasemete aegridade graafikuid saab vaadata rakenduse
viimases aknas. Vaikimisi on aegrea pikkuseks ajavahemik, mis algab andmebaasi
kõige varasemast kuupäevast ja lõpeb jooksva kuupäevaga. Selline ajavahemik
mahutab ära kõikide andmebaasis olevate aegridade graafikud, kuid mõistagi
jäävad lühemad aegread sel juhul väga joonise ühte serva. Seega tuleks iga
seirekaevu või seirekaevude grupi jaoks valida sobiv ajavahemik. Ajavahemikku
saab muuta ka siis, kui graafikud on juba joonisel. Samamoodi saab muuta ka
joonise y-teljel olevate veetasemete miinimum- ja maksimumväärtusi ehk
seadistada y-telje skaalat. Nii on võimalik joonisel välja valida just see osa
graafikust, mis eriti huvi pakub ja seda lähemalt uurida.
Joonisele saab panna mitme seirekaevu veetasemete
graafikuid. Valik sõltub vaataja huvidest, ent arvestama peab seda, et joonisel
kajastatud seirekaevud moodustavad valimi, mille jaoks saab välja arvutada
keskmiste veetasemete aegrea. Selge see, et keskmist pole mõtet leida väga
erineva pikkuse või erinevate asukohtadega aegridade põhjal. Keskmist aegrida
saab vaadata tunnise, päevase, kuuajalise ja aastase sammuga. Kui valimis on
ainult üks seirekaev, siis selle tunnikeskmine aegrida peaks ühtima vastava
seirekaevu algandmetega. Hetkel on võimalus valimit muuta ka siis, kui keskmine
aegrida on juba leitud. Ent see ei ole mõistlik teguviis, eriti kui valim on
väga mahukas, sest iga muutus valimis tähendab seda, et kogu joonise andmestik
arvutatakse ümber. Ja see võib võtta aega.
Rakendus
on eelkõige mõeldud meile, RMK looduskaitseosakonna töötajatele. Aga nagu elu
näitab, siis huvi veetasemete seire vastu tuntakse ka väljastpoolt: näiteks
soode taastamise projektide kontrollorganid, ent ka teadlased-üliõpilased. Eks
see huvi määrab ära rakenduse edasised arendused. Lõpetuseks lisan siia
meeleoluka videoklipi sellest, kuidas andmed seirekaevust andmebaasi jõuavad.
Jäädvustatud on see möödunud sügisel Hara jääksoos.
//media.rmk.ee/files/20170921_124230.mp4
