Projekti raames taastati veerežiim kuue kaitseala soostikul: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos. Kokku parandati ca 7000 ha ulatuses soode seisundit!

Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakkus EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. Põhjalikumat lisainfot leiate projekti kodulehelt: https://soo.elfond.ee/

Soode kaitse ja taastamise projekti vedas Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli ja MTÜ-ga Arheovisioon. RMK-l oli projektis nii nõuandev kui ka praktiline funktsioon. Taastamisalad jäävad antud projektis vaid riigimaadele, mida haldab RMK ning seetõttu oli RMK rolliks just puistute raietööd (kuivenduse tulemusel kinnikasvanud lagedate sookoosluste taasavamine, tihenenud puistute hõrendamine) ning trassiraied (raie kraavitrassidel, et oleks võimalik taastamisalal liikuda ja hiljem kraave sulgeda). Lisaks andsid oma panuse projekti ka kõik kohalikud omavalitsused koos kohalike elanikega, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeerium.

Sirtsi looduskaitsealal alustati kraavitrasside raiega ning kujundusraietega 2019. aasta alguses ning lõpetati 2020. aastal. Projekti raames teostati kokku ligikaudu 60 hektarit trassiraiet ja 186 hektarit kujundusraiet. Kraavide sulgemiseks ehitati kokku 501 pinnaspaisu ja suleti kokku 88 km kraave.

Tudusoo looduskaitsealal alustati raietöödega samuti 2019. aasta alguses ja tööd lõpetati 2020. aastal. Projekti raames teostati kokku ligikaudu 42 hektarit trassiraiet ja 174 hektarit kujundusraiet. Kraavide sulgemiseks ehitati kokku 470 pinnaspaisu ja suleti kokku 70 km kraave.

Tänaseks on sisuliselt kõik taastamistööd lõppenud ning jäänud on veel mõned ELF-i poolt korraldatavad paisude ehitamise talgud ning juba teostatakse ka esimesi paisude parandustöid (tõstetakse paisude kõrgus või pikendatakse paise, et oleks tagatud vee laiali juhtimine ümbritsevale maapinnale jms). 

Kõige parema ülevaate toimunud muutustest saab kindlasti tööde eelset ja tööde järgset ortofotot võrreldes või siis kaldaerofotosid võrreldes. Mina toon teieni mõned üksikud Maa-ameti kaldaerofotod taastamisaladest enne ja pärast töid (tööde kaartidel oranžiga märgitud kohtadest). 

Kõigil, kes soovivad soode veerežiimi taastamistöödega lähemalt tutvuda ja tööalasid oma silmaga näha, soovitan sammud seada Tudusoo LKA Seljamäe loodusrajale ja Tudu õpperajale, sest mõlemad rajad läbivad taastamisalasid ning pakuvad mugavat varianti taastamistöödega tutvumiseks. Tudu õpperajal on soode taastamist tutvustavad põnevad  infostendid, lai laudtee, mis sobib ka ratastooli ja lapsevankriga liikuvatele inimestele ning viib teid otse imekauni Tudu järve äärde.