Turvas on olnud aegade algusest inimkonnale väärt tooraine ja on seda siiani. Kasutusvaldkond on lai – alates kasvusubstraadist kuni energiatootmiseni. Kui turba tootmine lõpetatakse, jääb kaevanduskohta jääksoo ja hädavajalik on tegeleda selle loodusele tagasi andmisega ehk taastamisega. Kasutusele tuleb võtta sobivad kaevandamisjärgsed meetmed. Eelkõige on selleks rabale sobiliku veeržeiimi taastamine, mis tähendab vee äravoolu takistamist – kraavide sulgemist. 

RMK esindus käis hiljaaegu tutvumas Soome jääksoode (Sammalistonsuo, Haapasuo, Ropolansuo jt.) ning tegevustega, mida tehakse ja on tehtud soode taastamiseks. Üldjoontes on tegevused sarnased nii meil kui Soomes. Küll aga on Soomes mitmetel juhtudel võetud eesmärgiks tekitada jääksoo asemele veelindudele sobilik märgala, mis tähendab sisuliselt jääksoo üle ujutamist (veekogu tekitamist). Eestis ei ole veel päris sellelaadset taastamismeetodit kasutatud.

Lindudele jääksoode sobivaks tegemisel on Soomes ka omad põhjused. Nimelt näitavad uuringud, et veelindude arvukus ja liigirikkus on Soomes viimasel kahekümnel aastal järsult langenud. Üle 60% märgaladel pesitsevatest veelindude liikidest on arvukuse osas kriitilises seisus. Jääksoode asemele märgala tekitamine on seetõttu loogiline lähenemine probleemi lahendamisse. 

Jääksoo veelindudele sobivaks tegemiseks tekitatakse sügavamaid kohti ja saarekesi, et reljeefi mitmekesistada, ning sulgetakse vee äravool. Mitmetes selliselt kujundatud jääksoodes on ka juba tulemusi näha ja linnuloendus näitab veelindude arvukuse kasvu. Probleemiks sellistel märgaladel on sageli väikekiskjate ja röövlindude arvukuse kasv. Suurema rüüste ära hoidmiseks on mõnel märgalal paigaldatud nn. pesatorusid, mis jäävad veepinnalt kõrgemale ja võimaldavad veelindudel turvaliselt pesitseda. Enamustel juhtudel ehitatakse märgala taastamisel välja ka väiksem või suurem õpperada ja/või piknikukoht ning linnuvaatlustorn, et pakkuda võimalust linnuhuvilistele.

 Jääksoode taoline üle ujutamine ja märgala tekitamine on reeglina odavam kui muude kaevandamisjärgsete meetmete kasutamine. Soome poolsetel jääksoodega tegelejatel on nüüd huvi tulla ka Eestisse ja üle vaadata, kuidas meil taastamisi tehtud on. 

Kogemuste vahetus tuleb ainult kasuks!

 Ahti Bleive

looduskaitseosakonna projektijuht