20. juuni, 2024
RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
05. juuni, 2024
Lendorava levikukoridorid üle laiade elektriliinide
Artikli autorid on RMK elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa ja looduskaitseprojektide koordinaator Mihkel Järveoja.Aastatel 2023 ja 2024 tehtud lendorava elupaikade inventuuride tulemused näitavad, et Eesti idapoolsel piirialal kipub lendorav levima mööda suhteliselt kitsast maariba, mis jääb Narva jõe, Peipsi järve ja Viru-Mustvee kõrgepingeliini trassi vahele. See justkui viitab, et lendorava levimine kõrgepingeliinist põhja poole suuremasse ja enamasti kaitstud metsamassiivi on takistatud.
28. aprill, 2024
Auk veetammis
Et Hollandi rahva suhe tammidega on päris tõsine, sai mulle selgeks juba esimeses klassis. Minu aabitsas oli lugu väiksest poisist Peetrist, kes hoidis tormi ajal kätt lekkiva tammi ees ja päästis nii Hollandi rahva, makstes küll selle eest oma eluga. See on levinud Hollandi rahvajutt, olgu siis peategelaseks Vapper Hendrik või Haarlemi kangelane Hans, ning vahel on lool ka õnnelikum lõpp kui süütu lapse hukk. Nüüd aga teevad hollandlased ise tammide sisse auke. Kas väikse poisi kangelaslik surm oli ilmaasjata? Ja kuidas see on seotud projektiga WaterLANDS, mille juba kolmas konsortsiumi koosolek toimus Hollandis Groningenis?
12.08Matk Iru Linnamäele
20. juuni, 2024
Lõppes noorte pärlikarpide kevadine loendus
Erinevalt tibudest, keda loetakse rahvatarkuse järgi sügisel, loendatakse ebapärlikarpe koguni kaks korda aastas – kevadel ja sügisel.05. juuni, 2024
Lendorava levikukoridorid üle laiade elektriliinide
Artikli autorid on RMK elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa ja looduskaitseprojektide koordinaator Mihkel Järveoja.Aastatel 2023 ja 2024 tehtud lendorava elupaikade inventuuride tulemused näitavad, et Eesti idapoolsel piirialal kipub lendorav levima mööda suhteliselt kitsast maariba, mis jääb Narva jõe, Peipsi järve ja Viru-Mustvee kõrgepingeliini trassi vahele. See justkui viitab, et lendorava levimine kõrgepingeliinist põhja poole suuremasse ja enamasti kaitstud metsamassiivi on takistatud.
28. aprill, 2024
Auk veetammis
Et Hollandi rahva suhe tammidega on päris tõsine, sai mulle selgeks juba esimeses klassis. Minu aabitsas oli lugu väiksest poisist Peetrist, kes hoidis tormi ajal kätt lekkiva tammi ees ja päästis nii Hollandi rahva, makstes küll selle eest oma eluga. See on levinud Hollandi rahvajutt, olgu siis peategelaseks Vapper Hendrik või Haarlemi kangelane Hans, ning vahel on lool ka õnnelikum lõpp kui süütu lapse hukk. Nüüd aga teevad hollandlased ise tammide sisse auke. Kas väikse poisi kangelaslik surm oli ilmaasjata? Ja kuidas see on seotud projektiga WaterLANDS, mille juba kolmas konsortsiumi koosolek toimus Hollandis Groningenis?
12.08Matk Iru Linnamäele
05. september, 2023
Eesti looduse päev soos
Loodus ei jäta meist kedagi külmaks. Piisab, kui avada ajalehed-ajakirjad, televiisor või sotsiaalvõrgustik ning kohe saab aru, et see teema on inimeste jaoks oluline. Loodushuvilisi huvitab näiteks see, kus ja millal seeni-marju korjata, kuhu metsa puhkama minna, kus saab lõket teha ja kus matkata.21. august, 2023
Kas looduskaitse liigub innovatsiooni või elurikkuse kadumise suunas?
Arvamusfestivali avapäeva lõpetanud vestlusring „Mis maksab meile looduskaitse?” tõi kohale palju kuulajaid ja sai hoo sisse esimestest minutitest, kui osalejad jagasid mõtteid, millisena nad looduskaitse olemust mõistavad ja kuidas näevad looduskaitselist tegevust Eestis.05. juuli, 2023