RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
26. september, 2020

Ohepalu LKA soode veerežiimi taastamistööd

Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikul: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad  riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. 

01. september, 2020

Praktika RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas

RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas viibis praktikal Maaülikooli keskkonnakaitse eriala üliõpilane Grete Vendel. Käeolevaga edastan Grete esitatud väikese kokkuvõtte nähtust-kuuldust.

31. august, 2020

Põlliku jääksoos algavad veerežiimi taastamistööd

Põlliku jääksoo taastamisala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuimetsa külas Aela maastikukaitseala Aela piiranguvööndis ja Kõrgemäe sihtkaitsevööndis. Taastamisala pindala on ligikaudu 44 hektarit. Taastamistööd teostatakse vastavalt projektile "Põlliku jääksoo veerežiimi ja Raka oja kanaliseeritud voolusängi taastamistööde ehitusprojekt" (OÜ Inseneribüroo STEIGER; Töö nr 18/2372) ja rahaliste vahenditega toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

August, 2020

27.08Paraspõllu madalsoos algavad taastamistööd (Leevi Krumm)

Juuni, 2020

04.06Kõiki poollooduslikke kooslusi rendile anda ei saa (Ants Animägi)
03.06RMK valikpakkumiste kokkuvõte (Saima Uusma)

Mai, 2020

22.05Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal (Leevi Krumm)

Aprill, 2020

23.04Veskijärvel on kõrede arvukus tõusuteel (Ants Animägi)

Märts, 2020

10.03RMK 2019 looduskaitsetööd ja 2020 väljakutsed (Kaupo Kohv)

Jaanuar, 2020

26.01Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt (Leevi Krumm)

Detsember, 2019

16.12Nodimisest, kaasaegses võtmes (Tiit Hunt)

September, 2019

06.09Metsisest Rail Baltica trassil ( )

Juuli, 2019

18.07PRAKTIKA RMK LOODUSKAITSEOSAKONNAS (Leevi Krumm)

Mai, 2019

13.05Feodorisoo kolmapäevak (Leevi Krumm)

Oktoober, 2018

27.10Soosaare soo kirdeservas taastamistööd lõpusirgel (Leevi Krumm)
18.10Arupealse hoiuala puisniidust (Leevi Krumm)

Juuni, 2018

30.06Struuga luhtade uued elanikud (Leevi Krumm)

Mai, 2018

21.05Sillaotsa talukoht näeb taas päikest! (Leevi Krumm)

Veebruar, 2018

15.02Soosaare soo taastamisest (Leevi Krumm)

Jaanuar, 2018

24.01Kellele lüüakse hingekella ... (Tiit Hunt)
26. september, 2020

Ohepalu LKA soode veerežiimi taastamistööd

Mahukas projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikul: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos, on jõudnud lõpusirgele. Taastamisalad katavad ligikaudu 7500 ha soid, millest 5024 ha moodustavad loodusdirektiivi elupaigatüübid. Kõik taastamisalad asuvad  riigimaadel ja looduskaitsealadel. Rahalist tuge paisude ehitamiseks pakub EL LIFE-programm ja KIK ning raietöödeks EL Ühtekuuluvusfond. 

01. september, 2020

Praktika RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas

RMK looduskaitseosakonna läänepoolses piirkonnas viibis praktikal Maaülikooli keskkonnakaitse eriala üliõpilane Grete Vendel. Käeolevaga edastan Grete esitatud väikese kokkuvõtte nähtust-kuuldust.

31. august, 2020

Põlliku jääksoos algavad veerežiimi taastamistööd

Põlliku jääksoo taastamisala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Kuimetsa külas Aela maastikukaitseala Aela piiranguvööndis ja Kõrgemäe sihtkaitsevööndis. Taastamisala pindala on ligikaudu 44 hektarit. Taastamistööd teostatakse vastavalt projektile "Põlliku jääksoo veerežiimi ja Raka oja kanaliseeritud voolusängi taastamistööde ehitusprojekt" (OÜ Inseneribüroo STEIGER; Töö nr 18/2372) ja rahaliste vahenditega toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

August, 2020

27.08Paraspõllu madalsoos algavad taastamistööd (Leevi Krumm)

Juuni, 2020

04.06Kõiki poollooduslikke kooslusi rendile anda ei saa (Ants Animägi)
03.06RMK valikpakkumiste kokkuvõte (Saima Uusma)

Mai, 2020

22.05Pirita jõeoru MKA niidud 2020. aastal (Leevi Krumm)

Aprill, 2020

23.04Veskijärvel on kõrede arvukus tõusuteel (Ants Animägi)

Märts, 2020

10.03RMK 2019 looduskaitsetööd ja 2020 väljakutsed (Kaupo Kohv)

Jaanuar, 2020

26.01Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt (Leevi Krumm)

September, 2019

06.09Metsisest Rail Baltica trassil ( )

Juuli, 2019

18.07PRAKTIKA RMK LOODUSKAITSEOSAKONNAS (Leevi Krumm)

Mai, 2019

13.05Feodorisoo kolmapäevak (Leevi Krumm)

Oktoober, 2018

27.10Soosaare soo kirdeservas taastamistööd lõpusirgel (Leevi Krumm)
18.10Arupealse hoiuala puisniidust (Leevi Krumm)

Juuni, 2018

30.06Struuga luhtade uued elanikud (Leevi Krumm)

Mai, 2018

21.05Sillaotsa talukoht näeb taas päikest! (Leevi Krumm)

Veebruar, 2018

15.02Soosaare soo taastamisest (Leevi Krumm)
16. detsember, 2019

Nodimisest, kaasaegses võtmes

Kui aegu tagasi käis hiidlane pärast tormi kaemas, mida toredat tugev tuul ja kõrge laine randa uhtunud on, siis nimetati seda nodimiseks. Noditi, noh, igasugu nodi, mis tundus, et võiks kunagi vajalik olla. Ehk läheb tarvis, eks … Olgu see siis maruga laevalt pühitud palgikoorem, väärt  pudel, pleissiga köiejupp vms. Vandiraiumine ei lähe antud juhul arvesse, see on teine asi; noditi ikka seda, mis meri nö loomulikul teel kaldale heitis.