Tsitre puurada – suured ja kõverad

Blogi
15.06.2021
Maria Plink

Kevade meeleolukaim ja ootamatuim mälupilt, mille ma endaga suvesse kaasa võtan, on Tsitre rannaliival õitevahtu mattunud hobukastanist kesk kurdlehiseid kibuvitsu, millele sekundeerivad ümbruskonnas kasvavad loendamatud sirelid. Lisaks vapustavale vaatepildile saab siit kordumatu lõhnaelamuse osaliseks. Kui linnas on hobukastanid ja sirelid õitsemise juba lõpetanud, siis tuulisel jahedal rannikul on õitsemine alles täies hoos.

 

 

Tsitre puude rada asub Lahemaal ja
kulgeb kunagise Tsitre suvemõisa maadel ning mõisapargis ca kilomeetrisel
rohkete infotahvlitega varustatud trajektooril.

Suurejooneline Tsitre suvemõis
rajati 19. sajandi teisel poolel Kolga mõisniku krahv Carl Magnus von Stenbocki
tarbeks, kes kogu oma pere ja rohkearvulise kaaskonnaga suvel lähedalasuvast
Kolgast Tsitresse kolis. Kahjuks on kogu see toredus nõukogude okupatsiooni
ajal hävinud ja kunagisest hiilgusest annavad aimu vaid üksikud
vundamendikatked, kaevud, rajad ja mõistagi vapustavad puud. Õnneks palistavad
rada tõesti huvitavad rohke pildimaterjaliga pea kolmkümmend infotahvlit nii
kohaliku ajaloo kui puude kohta. Infotahvlitega tutvumisele lisaks soovitan
Tsitres kindlasti ka Loquizi matkamängu proovida, sest Tsitre puhul on
küsimused hästi koostatud, valitud ja harivad.

Värskelt raja läbinuna võin ma
kindlalt väita, et kõiki rajakirjelduse punkte läbi jalutades on rada pikem kui
kilomeeter, aga kuna rada on lihtne, siis see ei ole probleem. Pigem on lausa
tore, et omapäraseid suuri puid jagub rohkemaks kui pelk kilomeeter.

Kui kunagise mõisa
vundamendivaremate vahel on rohkem tohutu suuri huvitava kasvukujuga
põlismände, siis mööda vana pargialleed pargiplatsilt edasi jalutades kohtab
kõige eriskummalisemaid hobukastaneid kasvamas absoluutselt harjumatus
keskkonnas. Kõik me oleme harjunud Kadrioru viljakas niiskes pinnases võrsunud
jändrike põliste hobukastanitega, aga siin on see sama liik omast elemendist
täiesti väljas – nii püüdlevad kondiväänajalikud Tsitre hobukastanid jalgupidi
liivas kasvades valguse poole end pea külili visates või hoopis kõrgustesse
venides.

Kui rajale nime andnud pargipuud
on kauge meenutus mõisaajast, siis rada krooniv nõukogudeaegse piirivalvetorni asemele ehitatud vaatetorn annab märku märksa lähemast ajaloost.

 

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK metsakasvatusjuht Ilmar Paal saab presidendilt teenetemärgi

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, teiste seas ka RMK metsakasvatusjuhti Ilmar Paali. President Karis omistas Ilmar Paalile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
05.02.2025
Loe edasi
Uudis

RMK selgitab välja huvi biotoodete tehase planeeringualale Lüganusel

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
05.02.2025
Loe edasi