Aul (Clangula hyemalis) on see väike kena part, kellega võiks näiteks kuskil läänepoolse Eesti väikesadamas tutvust teha.
Rahulikke kalasadamaid ümbritsevatest vetest ongi neid vast kõige lihtsam kohata, olgugi et aulide enamasti paarisaja linnuga seltskonnad neis paigus pole just muljetavaldavalt suured. Eks seegi on suur seltskond kui ei tea, et kuskil siinkandis meie meres on neid ühes koos mitmeid tuhandeid – näiteks Põõsaspea ja Osmussaare vahel või Aegna – Naissaare vahelelisel veel.
Pole ühtegi teist siin mittepesitsevat pardiliiki, kelle jaoks on Läänemeri nii eksistentsiaalselt oluline kui aulile. Suurem osa selle liigi esindajaid maailmas talvitub just meie merel. Neid on siin veel mõni miljon, kuid arvukus väheneb iga aastaga drastiliselt.
Tundra aladel pesitsevad aulid rändavad
talvituma Läänemere vaba veega rannikualadele oktoobris-novembris ja naasevad
sünnipaika alles maikuus. Nii et üle poole oma elust veedavad nad siin.