Kolm aastat tagasi alustas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) vooluveekogude tervendamise projektiga, mille eesmärk oli kõrvaldada Eesti jõgedelt siirdekalade rändetõkkeid. “Vasalemma jõgi on looduslikelt eeldustelt hea elupaik kaladele, kes vajavad kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samas näitasid seireandmed, et kui jõe suudmest kuni paisuni oli kalastiku seisund hea, siis paisust ülesvoolu hinnati seda juba vahemikus rahuldav kuni halb,” kirjeldas varasemat olukorda RMK looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist. Sander Sandberg. “Vasalemma jõgi on koduks rohkem kui 20 kalaliigile, nende seas hingile, võldasele, jõesilmule ja muidugi lõhele. Üks põhjus, miks RMK on võtnud Vasalemma jõe avamise südameasjaks peitubki selles, et siin elab veel Eesti loodusliku genofondiga lõhe. Selliseid veekogusid on lisaks Vasalemmale veel vaid kaks – Kunda ja Keila jõgi.” Sandbergi sõnul võtab lõhepopulatsiooni taastumine kogu jõe ulatuses nüüd, kus suur rändetakistus eemaldatud, aega 3-4 kalapõlvkonda, mis tähendab nii 6-8 aastat. “Kudemise edukust reguleerib lisaks paisudele ka muu, näiteks looduslikud tingimused, vooluhulkade kõikumine jões. Aga paisu eemaldamine annab kindlasti palju suuremad võimalused siirdekaladel edukalt paljuneda.”



Vanaveski tööde käigus lammutati pais, taastati jõesäng ning tehti kaldakindlustus- ning haljastustööd. Maaomanike soovil jäid kummalegi poole kallast alles endisaegset olukorda meenutama paisu otsad ja kunagine kalatrepp. Projekteerimistööde autor oli büroo “Maa ja Vesi”, ehitustööd tegi Nordpont OÜ. Vooluveekogude taastamist toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.


Vanaveski paisutööde lõpetamisele kokkutulnud leidsid üksmeelselt, et tähistamiseks on põhjust, sest esiteks sai tehtud jõeelustiku parandamiseks suur ja oluline samm ja teiseks on tegu hea näitega ühisest tegutsemisest, kus oma panus maaomanikel, väga toetaval Lääne-Harju vallal ning Keskkonnaametil, Kliimaministeeriumil ja töödega seotud ettevõtetel.


Heameelt paisu eemaldamise üle väljendasid ka vabatahtlikud kalakaitsjad, kelle sõnul saab nüüd merest kudema liikuv lõhe hajuda pikemale jõelõigule ega ole enam nii kergesti kättesaadav saak röövpüüdjale. Kohalikud matkajad rõõmustasid aga selle üle, et voolurahustuskivide asetamisel jõkke arvestati nende sooviga jätta ühte kohta laiem vahe, kust edaspidi saaks läbi sõita kanuu ja süstaga.


Külalised istutasid jõe kaldale mõnikümmend musta leppa ja mändi, et jõeäärne saaks tagasi oma rohelise ilme. Lisaks sai igaüks visata vette kivi ja mõelda sinna juurde soovi. Ehkki uskumuse kohaselt on täitumine kindlam, kui soovi kõva häälega välja ei ütle, tunnistasid mitmed, et seekord jäid kõrvale isiklikud unistused ja head mõtted saadeti Vasalemma jõele ja Eesti loodusele.