Eesti-Läti programm

RMK alustas pärandkultuuri inventeerimises piiriülest koostööd Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. 2008. aastal esitati ühine projektitaotlus Eesti-Läti programmile eesmärgiga soodustada piiriregioonide omavahelist sidusust.  Projekt sai heakskiidu 2009. aasta veebruaris.

Pärandkultuuri inventeerimise projekti kogumaht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% katab Euroopa territoriaalse koostöö Eesti-Läti programm ning 15% moodustub partnerite omafinantseeringust. Projekt hõlmab Eestis Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonda ning Lätis Limbaži, Valmiera, Valka ja Alūksne piirkondi. Projekti kestus 26 kuud, algus 01. märts 2009 ja lõpp 28. aprill 2011.

Ühisprojekt „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“  põhineb meie ühisel taustal - Eestil ja Lätil on suhteliselt sarnane kultuuriruum, kõrge metsasus ja metsanduse suur osatähtsus majanduses. Teisalt on sarnane ka probleem seoses üha suureneva linnastumise ja maaelu hääbumisega, mis tähendab omakorda kohapealse kogukonna vähenemist ja koos sellega teadmiste hääbumist kohalikest lugudest, legendidest, loodus- ja kultuuriväärtustest ehk mittekaitstavast pärandkultuurist.

Projekti üldeesmärk - kaardistada ühtsel metoodikal Lõuna-Eesti ja Läti regioonide pärandkultuur on täidetud. Eestis kaardistati üle 9 100 ja Lätis üle 17 000 pärandkultuuri objekti.

Alleesmärk – paigutada kaardistatud objektide  avalikkusele kättesaadavasse andmebaasi koos ingliskeelse „abimehega“ on meil tehtud ja Läti partneritel kohe-kohe valmimas.

Alleesmärk - rajada piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, kus propageeritakse metsade säästvat ja mitmekülgset kasutust, sai täidetud 2010 a sügisel ja tänaseks on ala leidnud juba aktiivset kasutamist. Kes huvilistest alaga tutvumiseks aega ei leia, saab kasutada konsentraati – läbida ala huvipunktid maketil, mis on üks osa Salacgrivas avatud pärandkultuuri püsinäitusest. Looduses liikujale on abiks ala kohta koostatud buklett eesti, läti ja inglise keeles. Suvel on Eestis võimalik tutvuda ka Läti partnerite poolt loodud liikuva näitusega, mis praegu ringleb Lätimaal.

Projekti algusaasta 2009 ei olnud meil  Lätiga sugugi sarnane. Majanduskriis tabas lätlasi karmimalt ja projekti rahastamine algas neil pea poole aastase hilinemisega. Sellest tulenes ka taotlus projektiperioodi pikendamiseks 2 kuu võrra.

2009 kaardistati Valga- ja Võrumaa pärandkultuuri ja see andis tööd ligi 30 inimesele. 2010 jätkusid tööd Põlva- ja Tartu maakonnas. Enam kui 30 inventeerijat leidis üle 5000 pärandkultuuri objekti. 2011 märtsis mahutati ka need avalikus kasutuses olevasse pärandkultuuri andmebaasi http://xgis.maaamet.ee/ Maa-ameti kodulehel. Ka selle arendus on osaliselt finantseeritud projekti vahenditest. Lisaks on andmed leitavad keskkonnainfo andmebaasis EELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&obj=parandobj&Itemid=43

Projektitrükisena ilmus kordustrükk Väikesest pärandkultuuri käsiraamatust (5000 eks), mis tänaseks on jõudnud kõigisse maaraamatukogudesse ja omavalitsustesse ja kõigi kaardistatud maakondade pärandkultuuri raamatud a’1000 tk.