Aga võiks, sest tegu on täitsa põneva kalaga – tavatu välimusega, suure ja laia peaga kirju loom võib isegi urisevat häält teha. Mere põhjas elav, arktilist päritolu külmalembene elukas kasvab põlisel levialal Põhja-Jäämeres kuni 60 cm pikkuseks. Peale jää-aega Läänemerre saabunud kalaliik siin nii suureks ei kasva, 35 cm pikkused isendid on juba haruldased.

Nolgused koevad talvel. Praeguseks on enamus emaskaladest marja kinnitanud kivi või vetika pinnale ja isaskalad kaitsevad ning aereerivad mune “pesalt” lahkumata umbes viis nädalat kuni vastsete koorumiseni.

Nolguse sagedasem saakloom on merikilk, kes samuti saabus siia arktilisest merest. Toidusedelisse kuuluvad veel kirpvähid, hulkharjasussid, balti lamekarp ja mitmed kalaliigid, kellest jõud üle käib.

Sagedamini satub nolgus püünistesse Saaremaa ja Hiiumaa läänepoolsetes vetes ning Liivi ja Soome lahes sügavamast veest.

Merikilk.

Kirpvähk.