Eesti uued rekordpuud, kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte 03.12
Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 ning kõrgeim mänd 42,4 meetrit. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.
Eesti uute kõrgeimate
puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvataja Kaarel Tiganikule,
kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid. „Siinkandis on ikka ilusad
kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,“
meenutab Tiganik. „Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin,
tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks
oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada,
palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45
meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.“
Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga. „Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,“ selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.
Kui kuusk üle mõõdetud,
võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm
läheduses olnud mändi. „Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem
kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile
kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,“ meenutas ta.
Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma. „Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,“ kinnitas metsaülem Andres Sepp.
Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Põlula kalakasvandus ja Tartu puukool. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.
Lisatud fotod Ootsipalu oru hiiglastest, fotode autor Hendrik Relve.
Põhjalik artikkel mõõtmistest on ilmumas detsembri Eesti Looduses (Hendrik Relve „Uusi andmeid võimsate okaspuude kohta“).
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK Põlvamaa metsakonna
metsaülem
tel 676 7932, 505 5932
e-post andres.sepp@rmk.ee
