Haapsalu lähedased riigimetsad on ka edaspidi hoitud
Haapsalu
linnavolikogu otsustas loobuda lageraie keelust Haapsalu linna väärtuslikul
maastikul asuvas riigimetsas. RMK ja linnavolikogu koostöös valminud kümne
aasta metsade majandamise kava tagab metsade säilimise ka tulevastele
põlvedele.
Haapsalu
linnavolikogu esimees Jaanus Karilaidi sõnul tegi volikogu uue otsuse, kuna oli
näha, et RMK tahab teha sisulist koostööd ning on nõus linna võtma võrdse
partnerina, kuulates ära ka linnapoolsed ettepanekud. Karilaiu sõnul on linnale
oluline, et mets oleks õigesti ja õiglaselt majandatud.
RMK
peametsaülema Andres Sepa sõnul oli koostöö Haapsalu linnavolikoguga sisukas ja
hea. „Arutelude tulemusena jõudsime mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni ning
mõistmiseni, et lageraie keelamine Haapsalus linna väärtuslikul maastikul
asuvates metsades ei taga metsade uuenemist ja säilimist tulevastele
põlvedele,“ rääkis Sepp.
Haapsalu
linna üldplaneeringuga väärtuslikeks maastikeks määratud alal asub RMK
hallatavat metsamaad kokku 429 ha, linnavolikogu istungil heakskiidu saanud
metsade majandamise kava kohaselt tehakse metsade järk-järguliseks uuendamiseks
järgmise 10 aasta jooksul seal erinevaid raieid kokku 73 hektaril. Samal ajal
jõuab piirkonna metsadest raieküpsesse ikka täiendavalt 72 hektarit metsi.
Andres
Sepa sõnul peeti kava koostades silmas, et Haapsalu lähedased metsad oleksid
elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved mitte ainult täna vaid ka
kümne ja saja aasta pärast. „Selleks, et igal järgmisel põlvkonnal oleks samuti
nii noort, keskealist kui raieküpset metsa ning võimalused kasutada nende
metsadega kaasnevaid hüvesid, tuleb metsade vanuselist jaotust ühtlustada ning
neid uuendada,“ selgitas Sepp.
Metsade
uuendamiseks kasutatakse valdavalt väikseid, 1-2 hektari suuruseid maastikku
sobitatud lanke ning vastavalt looduslikele tingimustele kas turbe-või
lageraiet.
„Kohtades,
kus on võimalik kasutada turberaiet, seda teeme. Kuid Haapsalu puhul tuleb silmas
pidada, et selle ümbruse metsad asuvad viljakatel muldadel, kus on vana metsa
varjus võimalik kasvatada lehtmetsa, kuid mitte piirkonnale omaseid männikuid,
mistõttu lageraiele alternatiivi paljudes kohtades ei ole,“ rääkis Sepp.
RMK
majandab metsi viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine sama puuliigiga ja
metsade mitmekülgne kasutus ka tulevikus. Haapsalu ümbrusesse planeeritud raied
sobitatakse maastikku ning lageraietega ei ületata väljakujunenud metsaradasid
ja teid. Langile jäetakse alles suuremaid säilikpuude gruppe ning kõrvalolevat
ala ei raiuta enne, kui vana ala on uuenenud. Uus mets pannakse kasvama kahe
aasta jooksul.
Paralepa
parkmetsas kasutatakse metsa uuendamiseks enamasti aegjärgset raiet, mis
tähendab, et mets raiutakse mitmes osas pikema aja jooksul. Pinnas on seal
väheviljakas ja väiksemate häiludena raiumine on seetõttu võimalik. Raied on
planeeritud 2023. ja 2028. aastaks, kokku 15,8 ha.
Paralepa
ja Valgevälja metsad kasvavad viljakal pinnasel, kus turberaiega ei ole võimalik
metsa samaväärselt uuendada – noored männid vajavad kasvamiseks valgust ja
ruumi, mida viljakal pinnasel kiiresti kasvav lehtpuumets ei paku. Selliste
alade uuendamisel on Eesti tingimustes kõige tulemuslikum uuendada mets
lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad tingimused. Raied toimuvad
Paralepa metsas 2023. ja 2028. aastal kokku 31,2 ha ning Valgevälja metsas
2021., 2026. ja 2030. aastal kokku 25,7 ha.
Pullapää
mets kasvab looaladel, kus metsa uuenemine on väga pikaajaline protsess, mistõttu
sinna perioodiks 2020–2030 raieid ei kavandata.
Haapsalu
linna ümbruses asuvast 429 ha riigimetsamaast 6% asub looduskaitse rangeimas
vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu. 4% on metsad, mille RMK
on oma otsusega arvanud majandamisest välja. 16% asub looduskaitseala
piiranguvööndis, kus metsa majandamine on lubatud arvestades kaitsealal
kehtivaid piiranguid. 74% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja
uuendamine toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest
tulenevate piirangutega.
RMK
ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast,
seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste
mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa,
hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses
liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.
Lisainfo:
Andres
Sepp
RMK
peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
5055932
