RMK looduskaitsjad tuvastasid viis uut lendorava elupaika  22.04

Kahe päeva jooksul peamiselt Sonda, Iisaku, Avinurme ja Oonurme ümbruses toimunud seire eesmärk oli Keskkonnaagentuuri poolt loodud lendorava elupaikade mudeli alusel kontrollida lendorava esinemist tulundusmetsas. Selleks kontrolliti lendorava teadaolevate elupaikade läheduses olevaid alasid, kus leidub liigile elupaigaks sobivaid vanemaid haabasid.  

Lendorava esinemist kontrollitakse tegevusjälgede järgi. Seirealal liiguti ühe haava juurest teise juurde ning kontrolliti, kas puutüve jalamil või selle ümber maapinnal on lendorava ekskremente. Kokku kontrolliti üle 103 eraldist 303 hektaril.  

„17 eraldisel leidsime märke lendorava elutegevusest, mis annab aluse eraldada viis lendorava uut elupaika. Eriti tähelepanuväärne on leid Sonda külje all, mis nihutab lendorava teadaoleva levila piire 600 meetrit põhja poole,“ ütles RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa.  

Uute elupaikade info on edastatud Keskkonnaametile, kes otsustab uute püsielupaikade moodustamise või olemasolevate laiendamise vajaduse. Seni rakendab RMK aladele ajutist kaitset.  

RMK maadest hõlmavad keskkonnaregistris registreeritud lendorava elupaigad ligi 1400 ha. See pindala jaguneb 106 elupaiga vahel, millest 2017 olid asustatud 30. RMK on lendorava teadaolevate elupaikade sidususe tagamiseks juba 2014. aastal loonud levikukoridorid, kus metsa majandamisel jälgitakse, et ühendus lendorava elupaikade vahel säiliks. Levikukoridorid pakuvad hetkel ühendusi ligi 50 ala vahel. Lisaks on RMK reserveerinud lendoravale eluks sobilikke metsa-alasid, kus metsamajandamist ei toimu, et võimaldada lendoravatel uusi elupaiku asustada. Nendel aladel viiakse iga-aastaselt läbi rutiinset seiret, mille tulemused näitavad, et lendoravad on asustanud RMK poolt planeeritud ja kaitse alla võetud metsa-alasid.  

Lendorav on öise eluviisiga väike näriline, kelle elu möödub suuresti puudel ning kes läbib pikki vahemaid puult-puule liueldes. Maapinnal on lendorav kohmakas ning seetõttu kergeks saagiks kiskjatele. Euroopa Liidus leidub lendoravat praegu ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levila 20 sajandi jooksul drastiliselt kahanenud ja kunagi üle kogu Mandri-Eesti levinud liiki leidub nüüd vaid Alutagusel, kus teadaolevaid asustatud elupaiku on 40 ringis.  

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.