Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 33 jahiühendusele
kahjunõude 2018. aasta jooksul riigimetsas tekkinud oluliste ulukikahjude eest,
mille tagajärjel tuleb kahjustatud ala uuesti uuendada või täiendada.
Kahjunõuded esitati 80 hektaril ulukite poolt kahjustatud metsa kohta, kus
RMK-l tuleb kevadel uued puud kasvama panna.
Oluliseks hinnatakse kahjustus juhul, kui metsauuendusala
või puistu on ulukite poolt kahjustatud sellisel määral, et jäävad täitmata
metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid.
RMK kasutab uue metsa rajamisel nõutust kõrgemat istutuse
algtihedust, millega võtab noortes metsades endale ka metsaomaniku omavastutuse
mõõdukate ulukikahjustuste talumiseks.
Jahiühendustega sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitab RMK
kahjunõude alade kohta, kus ulukid on söönud puid sellisel määral, et see tuleb
uuesti uuendada või täiendada. 2018. aastal väljastatud nõuete kohaselt tuleb
jahiühendustel tasuda RMK-le 80 hektari metsauuendustööde eest kokku
20 333 eurot. Seitsmel juhul on jahimehed avaldanud soovi istutustööd ise
ära teha.
Põhiline metsakahjustaja on
Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud
metsakultuuri, aga võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. Metskitse
ja punahirve kahjustused noortele metsadele on kordades väiksemad.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul kirjeldavad igapäevaselt
metsas viibivad RMK töötajad noori metsi hinnates järjest ulukikahjustusi. „Hoiame metsakahjustuste olemil silma peal ja näeme, et
meie sõraliste populatsioonil läheb täna hästi ja see on jõudsalt suurenenud.
Töötame selle nimel, et noori metsi jätkuks nii metsameestele kasvatamiseks kui
ka põtradele ja kitsedele söömiseks, kasutades selleks ka erinevaid ulukite
tõrjumise vahendeid. Paneme siiski ka maakondlikele jahindusnõukogudele
südamele vaadata otsa ulukite küttimislimiitidele ja neid mõõdukalt
suurendada,“ rääkis Sepp.
Jahipiirkondade kasutajatel
tuleb maa omanikule hüvitada oluliste ulukikahjude likvideerimiseks tehtavad
kulutused 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadusest tulenevalt. RMK on
sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 329 jahipiirkonna kasutajaga.
RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse
hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on
Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile
metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab
loodusharidust.
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
e-post andres.sepp@rmk.ee
tel. 5055 932