RMK kutsub omavalitsusi ütlema sõna sekka kogukondade paremal kaasamisel 31.10

Uuendusena koostatav tervikkava koosneb kogukonnaaladele tehtavatest metsatööde plaanidest ja laiemast vaatest riigimetsa kasutusele selles omavalitsuses.

Kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) asemel kasutab RMK edaspidi mõistet kogukonnaala. Kogukonnaalasid määravad kohalikud omavalitsused sarnaselt eelnevaga üldplaneeringu koostamise või mõne muu protsessi käigus. Tegu on niisuguste riigimetsa osadega, mis asuvad asustusüksuse lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad.

RMK juhatuse liige Erko Soolmanni sõnul otsustas RMK kohalike jaoks olulised riigimetsaosad nimetada kogukonnaaladeks seetõttu, et sõna „kogukonnaala“ tähendus on lihtsamini mõistetav ja peegeldab selgemini ala sisu.

„See on riigimetsast see osa, mis on kohalikele oluline. Lisaks sellele, et ta on kogukondade ligiduses, kasutatakse seda ka igapäevaselt sportimiseks, jalutamiseks või puhkamiseks. Ja kui RMK plaanib sinna mingeid töid, siis räägitakse need kohalikega läbi ja nad saavad tööplaanidesse oma ettepanekuid teha,“ selgitas Soolmann.

Paralleelselt uue nimetuse kasutuselevõtuga on RMK fookuses kaasamise korraldus. Tööde plaanimist alustab RMK omavalitsuse põhiselt, koostades tööde plaani korraga kõigile sealsetele kogukonnaaladele. Üheskoos selgitatakse välja huvitatud osapooled, kirjeldatakse riigimetsa praegune seis ja kasutus, tulevikuvaated jms, nii et kõik nüansid oleks omavalitsuse ja kogukondadega läbi räägitud. Sealjuures pannakse ühel konkreetsel alal metsatöö tegemise tingimused endiselt paika koos kohaliku kogukonnaga. Kohaliku omavalitsuse roll on vaadata valla territooriumil toimuvat tervikuna ning sobivusel kooskõlastada kogukonnaalade tervikkava.

„Tervikkava koostamist alustab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega – üheskoos täpsustatakse alade asukoht ja piirid, nii RMK kui ka kohaliku omavalitsuse ja kogukondade tegevused ning edaspidised plaanid neil aladel. Kummagi poole olukorra ootuste kaardistamise järel saab RMK vajadusel hakata metsatööde plaane koostama. Oluline on rõhutada seda, et kõigil aladel ei pruugi metsatööde tegemiseks üldse vajadust ollagi. Aga kui on vaja töid teha, siis teeme plaane koos kohaliku kogukonnaga. See tähendab kohtumisi kohalikega, kohapealseid selgitusi ja arutelusid, ettepanekute tegemiste võimalusi jne, et lõppkokkuvõtteks sünniks ühine metsatööde plaan,“ rääkis Soolmann.

Eesti linnade ja valdade liidu planeeringute valdkonna nõunik Kalle Toomet on seisukohal, et kohalikku huvi väljendav tervikkava peabki lähtuma kohalikest huvidest ja olema kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeritavate tegevustega. „Seega koostöö RMK, kohaliku omavalitsuse ja kogukondadega on väga oluline,“ rõhutas ta.

Linnade ja valdade liit omalt poolt aitab kaasa uue juhendi kavandamisele. Kaasamise uut juhendit tutvustas RMK neljapäeval, 31. oktoobril üle-eestilisel veebinaril kohalike omavalitsuste töötajatele. RMK küsis KOV-delt juhendile ka tagasisidet ja vajadusel täiendab juhendit, et tagada võimalikult hea koostöö.

Uue juhendi järgi kaasamist alustab RMK plaani kohaselt järgmisel aastal.