RMK taastab Harilaiul haruldase juttselg-kärnkonna elupaiku 20.02
RMK taastab sel aastal Vilsandi rahvuspargis asuval Harilaiul poolsaare algupäraseid rannikumaastike, parandades seeläbi I kaitsekategooria looduskaitsealuse liigi juttselg-kärnkonna ehk kõre elupaigatingimusi.
Haruldase liigi
püsimajäämiseks eemaldatakse 1970ndatel aastatel Harilaiule rajatud männikultuur
36 hektaril ning raiutakse täna veel suhteliselt avatuna säilinud Harilaiu
kaelal kasvama hakanud männid 21 hektaril. RMK kaitsekorraldusspetsialisti Kaupo
Kohvi sõnul on Harilaid ajalooliselt oluline haruldaste taimede, merelindude ja
rannaprotsesside jälgimispaik, mistõttu rajati sinna 1924. aastal üks Eesti
esimesi looduskaitsealasid. “Teise maailmasõja järgsete metsaistutustööde
tulemusel on metsade pindala Harilaiul suurenenud aga ligikaudu 16 korda,
mistõttu on vähenenud avatud ja pidevas muutumises olevate luitekoosluste
pindala ning sellega ka juttselg-kärnkonnale sobilikud elupaigad,” põhjendas
Kaupo Kohv tööde vajalikkust.
Harilaidu
asustab üks kolmest veel säilinud Saaremaa juttselg-kärnkonna asurkonnast.
“Tegemist on liigiga, kelle sobivateks elupaikadeks on avatud luited ja madala
või vähese taimkattega rannaniidud,” selgitas Keskkonnaameti looduskaitsebioloog
Tõnu Talvi ning lisas, et praegu poolsaarel vohav tihe männimets ja kinnistunud
luitestik on oma vee- ja valgustingimuste poolest juttselg-kärnkonnale
ebasobivad. “Noore kultuurmänniku osaline eemaldamine on vajalik, et taastada
haruldasele kahepaiksele sobilik rändekoridor erinevate elupaigapiirkondade
vahel ning tagada sellega liigi säilimine Harilaiul. See mõjub kindlasti
soodsalt ka paljudele teistele luiteid asustavatele liikidele, näiteks
kaitsealusele rand-ogaputkele.”
Harilaiul
tehtavate tööde kogupindala on 57 hektarit, millest tihedama puittaimestikuga
alad moodustavad 36 hektarit. Harilaiu matkaraja vahetusse naabrusesse jäetakse
alles vanemad puud või puude grupid. Raietööd toimuvad kahes etapis – sel
kevadel alustatakse töödega Harilaiu parkimisala lähistel ning alates
septembrist teostatakse raiet ülejäänud alal. Raidmed jäetakse kuni 2014. aasta
veebruarini kuivama ja likvideeritakse
lõplikult 2014. aasta 10. aprilliks. Tööde korraldamisel järgitakse igati
looduskaitselisi soovitusi ning püütakse elustikku võimalikult vähe häirida.
Juttselg-kärnkonn
ehk kõre on üks meie väiksemaid, kuid samas valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle
iseloomulik vali kõrin oli 20. sajandi esimesel poolel tavaliseks kevadhääleks
Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel. Alates 1960.-70. aastatest on liigi
arvukus Eestis pidevalt langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud
pea kogu varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana.
Juttselg-kärnkonna hääbumise põhjuseks on liigile sobilike elupaikade kadumine
karjatamise lõppemise, rannikualade metsastamise ja rannaniitude kuivendamise
tõttu.
RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,
korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa
majandamise ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse
võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti
metsadest.
Lisainfo:
Kaupo
Kohv
RMK
kaitsekorraldusspetsialist
Telefon 5349
7924
E-post kaupo.kohv@rmk.ee
www.rmk.ee
Tõnu
Talvi
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog
Telefon 501 6869
E-post tonu.talvi@keskkonnaamet.ee