Aega läheb, aga asja saab!
Poollooduslikel kooslustel ei pruugi taastamise ajal ja esimestel taastamisele järgnevatel aastatel vaatepilt kõige kenam olla, kuid hoolt ja vaeva nähes muutub koosluste väljanägemine. Armid looduses paranevad ning muutuvad silmale nähtamatuks. Käesolevas loos kirjeldan esialgu probleeme tekitanud taastamistööd ühel RMK poolt rendile antud ja tänaseks hoolduses oleval niidul Käntu-Kastja hoiualal.
Andsime 2013. a Käntu-Kastja hoiualal rendile ühe 27 ha suuruse üsna kehvas seisundis soisevõitu niiduala. Vasakpoolsel kaardil on näha niidu asukoht Eesti kaardil. Niit paikneb Lihulast kirde suunas ning Üdruma külast lõuna pool. Paremal pool on suurema mastaabiga pilt.
Aastakümneid hooldamata niit oli võsastunud. Kuivenduskraavide kallaste mulletele olid kasvanud kased. Ala hoolduskõlblikuks kujundamiseks tuli ette võtta taastamistöö. Foto on tehtud 2013. a oktoobrikuus.
2014. a alustati taastamisega. Esialgu sujus töö plaanipäraselt. Sügiseks oli ala võsast ja puudest puhastatud, vaatepilt ilus. Veel oli vaja materjal kokku vedada. Millegipärast otsustas töö tegija, et hoolimata pehmetest ja märgadest pinnaseoludest, tuleks töö kiiresti lõpetada. Nii juhtus, et puitu kokku vedades sõideti kogu ala roopaid täis. Toonasest hetkeolukorrast mul pilti ei ole, kuid 2015. a sügisel tehtud fotol on midagi näha.
Ala oli sügavate roobaste ja kraavi mulletel olevate arvukate kändude tõttu hoolduskõlbmatu. Tuli ette võtta täiendavad tööd. Leidsime, et roopaid tuleb tasandada ning kännud eemaldada.
Tööd tehti iga ilmaga. Kõvas tuisus 2016. a novembris käis kändude purustamine.
Kui kännud purustatud, tasandati roopad ja täideti enamus kuivenduskraave. Pildil ongi suletud kuivenduskraav. Peale lumetuisku 2016. a novembris.
Tööd jätkus kahele kopale veel 2016. a detsembriski.
Sellega sai RMK poolne töö tehtud ja ala rentnikule hooldamiseks üle antud. Droonipilt karjamaast 2017. a sügisel.
2019. a kevad näitas, et kõik pole lootusetu. Ala oli 2018. a ka karjatatud, koosluse liigirikkus suureneb. Tore oli näha sadu kullerkuppe ja pääsusilmi. Teada on, et ka nende liikide arvukus on Eestis väga suurel määral vähenenud.
Soostunud niit 2019. a mai alguses. Kui madalamale laskuda ja lähemalt vaadata, siis nägi seda, mida ülal olevatel viiel viimasel pildil.
Töö tegemisel tekkinud probleem ja kartused olid suured. Asja arutati RMK-s, Keskkonnaametis ning Keskkonnainspektsioongi oli kaasatud. Kuid täna võib nentida, et asi ei olnudki lootusetult halb. Ala on hoolduskõlblik ja poolloodusliku kooslusena toetusõiguslik.
