Kotkad riigipiire ei tunnista
Juba päikesetõusu ajal
rähnid trummeldavad ning merikotkapaar toob ja sätib pesas paika oksaraage. Midagi
toimub.
.jpg?1424066166947)
Eesti ja Läti
koostööprojekti ESTLAT Eagles Cross Borders
jätkuna saame nüüd jälle jälgida
merikotkaste tegemisi reaalajas. Kui kahel eelneval aastal edastas kaamera liikuva
pildi Lääne-Eestis asuvalt pesapuult, siis seekord arenevad kotkauudised Lätis
kasvava kuuse võras paiknevas pesas. Põnevust lisab asjaolu, et merikotkapaari
emaslind on sündinud Eestis – nagu oleks kotkapaargi teadlik kahe maa
koostööprojektist. Kogult suurem ja rõngastega märgistatud kotkas ongi
emaslind. Varemast pooleli jäänud pesaehitust jätkatakse varavalgest alates,
pesa põhja on vooderduseks murtud värskeid kuuseoksi, jämedamad roikad saavad
koha serva pool. Pesa peab õigeks ajaks valmis saama.
Kaua kotkaid ja teisi
röövlinde uurinud Tiit Randla arvas, et vaatamata erakordselt soojale talvele
munevad kotkad esimese muna ikka märtsis. Ehk naistepäevaks on muna pesas, aga
klassikaliselt jääb see sündmus enamasti kuu teise poolde. Kurna munetakse 1-3
muna.
Nooremad kui viieaastased
merikotkad veel pesapunumisele ei mõtle, nemad seiklevad laialt ringi Läänemere
ümbruses ja kaugemal. Eestis on sageli talvel nähtud Soomes ja Lätis
rõngastatud noorlinde. Ka Venemaa, Rootsi ja Leedu noori merikotkaid on
märgatud. Eesti noorkotkaste pikemad ränded ulatuvad Kesk-Euroopani ning Stockholmi
skäärrandadel kalu ja parte jahtimas on neid ehk praegugi.
Tänaseks pesitseb meil ligi
250 merikotkapaari, neist enamus Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel ning
Peipsi ja Emajõe ümbruses. Sise-Eestis on merikotkas haruldane pesitseja.
Vaata merikotkakaamera otsepilti siit: http://www.looduskalender.ee/node/22383
