RMK esitas ettepaneku salu- ja laanemetsade täiendavaks kaitse alla võtmiseks

Laane-
ja salumetsade range kaitse riikliku eesmärgi tagamiseks peatas RMK võimalikel tulevastel kaitsealadel tänavu jaanuaris metsade majandamise. Märtsis sai RMK
Keskkonnaministeeriumilt ülesande pakkuda koostöös erialateadlastega
hiljemalt 1. septembriks riigimaale salumetsade kaitseks moodustatavate uute
kaitselade piirid ja kaitsekord. RMK võttis aga ette terviktöö ja valis välja
alad kõigi kolme metsatüübi senise puudujäägi katmiseks.  

RMK
ettepanek tagaks range kaitse kõikides Eesti metsatüüpides sellises ulatuses,
mis pikas perspektiivis loob eeldused nendele metsatüüpidele omaste vanametsa
liikide säilimiseks. Ülejäänud tüübirühmade metsa on range kaitse all juba
praegu piisavalt. 

RMK
juhatuse esimees Aigar Kallas sõnas, et RMK ettepaneku näol on tegemist
kevadisel metsaseaduse arutelul tehtud kokkuleppe jõustamisega. „Lubasime
riigimetsas täiendavalt range kaitse alla võtta 27 000 hektarit salu- ja
laanemetsi, et ka tulevikus oleks tagatud neile metsatüüpidele omaste liikide
elukoht. Oleme otsinud koostöös teadlastega välja ökoloogiliselt parimad
võimalikud alad, et seda kokkulepet täita.“ 

Salu-,
laane ja soovikumetsade riikliku range kaitse eesmärgi puudujääk (vajak) on
tänase seisuga 34 070 hektarit, RMK pakkus selle katteks
Keskkonnaministeeriumile välja 35 183 hektari ulatuses salu- laane ja
soovikumetsade alasid. Ettepaneku kohaselt võiks kaitse alla võtta 26 428 hektarit senist
majandusmetsa ja senisest rangem kaitsekord tuleks kehtestada 8755 hektaril olemasolevate kaitsealade salu-
ja laanemetsades.  

RMK ettepanek on moodustada üle Eesti 72 uut
sihtkaitsevööndit. Alade valikul lähtuti eeldustest, et need
asuvad väljakujunenud metsamaal, seal on võimalikult suur laane-, salu- ja
soovikumetsa kasvukohatüüpide osakaal, need on võimalikult suured, asuvad
maastikus kompaktselt või piirnevad olemasoleva kaitsealaga ning seal leidub
vana metsa. 

Kuna
uued kaitsealad moodustatakse senises majandusmetsas, siis on alade seas
paratamatult eri vanuses metsa – on lagealasid, noori metsi, keskealisi metsi
ja vanu metsi. Üle poole – 54% – valikust on 50-aastane ning vanem puistu,
lagealad ja päris noorendikud (kuni 10 aastat) moodustavad 14%. Lagealad ja
noorendikud võeti valikusse eesmärgiga tagada seal vana metsa liikidele elupaik
tulevikus. See tähendab, et need alad hakkavad toimima vanametsa jaoks tõelise
ökoloogilise elupaigana 80-90 aasta pärast. 

See,
millised alad ja millistes piirides täpselt kaitse alla võetakse, selgub
Keskkonnaameti edasise menetluse käigus, kuid kõik välja pakutud alad on kuni
uute kaitsealade loomiseni majandamisest väljas. 

Keskkonnaminister
algatab kaitsealade moodustamise menetluse eeldatavasti septembrikuu jooksul.
Keskkonnaamet valmistab seejärel ette alade kaitse alla võtmise eelnõu ja
seletuskirja ning korraldab eelnõu avalikustamise ja huvigruppide kaasamise. Kaitse
alla võtmise otsuse aeg sõltub avalikustamise tulemustest. 

Eesti
metsadest on praegu kaitse all 25% – sellest 13% moodustab majanduspiirangutega
mets ja 12% on range kaitse all. RMK hoole all olevast riigimetsast on praegu
kaitse all 38%, sellest range kaitse moodustab 19%.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on
ligikaudu 30% kogu Eestimaast, sellel alal asub 45% Eesti metsadest. RMK on
Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile
metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab
loodusharidust.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse