RMK üleskutsele kodumetsade majandamisel kaasa rääkida laekus ligi 500 ettepanekut

Uudis
14.04.2021

RMK teavitas märtsi keskel avalikkust vajadusest teha metsatöid 29-s kohas, kus võis eeldada tavapärasest suuremat kohalike elanike huvi metsas toimuva vastu. Kohalikelt elanikelt laekus kokku 493 ettepanekut, mida RMK peaks neis paikades metsa majandamisel arvesse võtma.

RMK uuendas märtsikuus riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga aladel kasvava metsa majandamise kaasamise korda, mille kohaselt RMK teavitab asumilähedaste metsade majandamise kavatsusest kohalikku kogukonda senisest varasemas planeerimise etapis. „Laekunud ettepanekute arvu ja sisu alusel julgen öelda, et muudatus, mis annab võimaluse juba enne metsamajandamise kava koostamist arvamust avaldada, on end igati õigustanud,“ ütles RMK peametsaülem Andres Sepp.

29 kõrgendatud avaliku huviga metsa kohta laekus soovitud tähtajaks, 7. aprilliks ligi 500 ettepanekut. Kõige rohkem tunti huvi ja tehti ettepanekuid Haanja suusa- ja jooksuradade ning Kärdla linna ümbruse metsade kohta. „Ettepanekud puudutavad raiealade maastikku paigutamise võimalusi, samuti palutakse kaaluda lageraiele alternatiivseid metsa uuendamise viise ning juhitakse tähelepanu vajadusele metsatöödega nii loodust kui kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida,“ ütles Sepp. „Osad ettepanekutest kattuvad, osad on teineteist välistavad, vaid kümnendik on selliseid, millega tehakse ettepanek antud kohas riigimetsa majandamine lõpetada.“

RMK tegeleb praegu ettepanekute analüüsimise ja süstematiseerimisega ning paneb neid arvestades kokku metsamajandamise kavade projektid. Projektid avalikustatakse RMK kodulehel ning saadetakse ettepanekute tegijatele tagasiside saamiseks aprillikuu jooksul.

Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee  
+372 505 5932

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026