Räägi kaasa!

Looduskaitsetööde eesmärk

Suuremahulised looduskaitsetööd lähtuvad tavaliselt mõnest strateegilise tasandi dokumendist, milleks on näiteks kaitseala kaitsekorralduskava, elupaiga kaitse tegevuskava, liigi kaitse tegevuskava, kalaliikide koelmualade taastamise programm või keskkonnamõju leevendusmeetmete programm. Kõik need strateegilise tasandi dokumendid on reeglina läbinud juba laiapõhjalised kooskõlastusringid.

RMK looduskaitsetööde kavandamine on jagatud erinevatesse etappidesse, kus on võimalik asjassepuutuvatel asutustel ja maaomanikel arvamusi avaldada. Sõltuvalt looduskaitsetöö suurusest ja alaga seotud avalikust huvist võib vahel mõni etapp protsessist ära jääda või hoopis lisanduda.

Räägi kaasa looduskaitsetööde tegemisel
Tööde kavandamine ja kaasamine

Ingliste pais

Asukoht: Raplamaa, Kohila vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Ingliste paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Hara soo

Kaitseala: Lahemaa rahvuspark
Asukoht: Taastamisala paikneb valdavalt Hara ja Pudisoo külade territooriumil, väiksem osa jääb ka Kolga alevikku.
Periood: aprill – detsember 2026
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Annaliisa Kaaremaa, tel 507 1142
Rahastus: Euroopa Liidu LIFE programmist projektiga LIFE Revives – „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ (LIFE20 NAT/FI/000611)
Eesmärk: Kuivenduskraavide sulgemine aitab parandada rabade, siirdesoode ja soometsade seisundit ning nendega seotud liikide elutingimusi. Samuti paraneb Pudisoo jõe valgala seisund, millest võidab ka haruldane ebapärlikarp.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib Hara soos Lahemaa rahvuspargis alustada loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Kuusalu valda Hara soo ja Suurekõrve sihtkaitsevöönditesse.

Taastamistööde käigus suletakse vanad kuivenduskraavid, et vähendada vee kiiret äravoolu ning taastada sooaladele looduslik veerežiim.

Hara soosse kavandatud töid rahastatakse Euroopa Liidu LIFE programmist projektiga LIFE Revives – „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ (LIFE20 NAT/FI/000611).

Loe lisa SIIT.

Annaliisa Kaaremaa
RMK looduskaitsespetsialist
annaliisa.kaaremaa@rmk.ee
+372 507 1142

Kohila pais

Asukoht: Raplamaa, Kohila vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Kohila paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Kohila Sillaotsa pais

Asukoht: Raplamaa, Kohila vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Kohila-Sillaotsa paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Käsmu järve eeluuringud

Kaitseala: Lahemaa rahvuspark
Asukoht: Lääne-Virumaa, Haljala vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine (Projekt nr 2021-2027.2.03.23-0010)”

Eesmärk: Käsmu järve eeluuringute (probleemide kaardistamine) tellimine ja tervendamise meetmekava koostamine.

RMK tellis eeluuringu ja tervendamise meetmekava, et hinnata Käsmu järve seisundit ja inimtegevuse mõju järve valgalale. Uuringute eesmärk on selgitada välja järve tervendamiseks vajalikud sammud.

Käsmu järve eeluuringu aruanne (3.51 MB, pdf)

Käsmu järve eeluuringu eelprojekt (4.25 MB, pdf)

Käsmu järve eeluuringu avalikustamise koosoleku kokkuvõte (163.76 kB, pdf)

Käsmu järv on 48,5 hektari suurune pehme- ja tumedaveeline järv, mille suurim sügavus ulatub pisut üle kolme meetri. Järve valgala on üsna tagasihoidliku suurusega kattes vaid 16,5 km². Vesi vahetub selles veekogus võrdlemisi kiiresti, ligikaudu neli korda aastas, kuid hoolimata sellest on järve seisund viimaste seireandmete põhjal halvas seisus. Kõrge toitainete sisaldus on vähendanud vee läbipaistvust ja hävitanud kogu veesisese taimestiku. Üleni vees kasvavate taimede kadumine on peamine halbade tingimuste näitaja.

Eeluuringu käigus analüüsiti inimtegevuse mõju järve valgalale ning selgitati välja mõju vähendamise võimalused. Uuringute eesmärk oli saada Käsmu järve kohta võimalikult täpne ülevaade sellest, millised on erinevate näitajate muutused nii madal- kui suurveeperioodil ning mis on nende muutuste võimalikud põhjused. Uuringu tulemusel valmis tervendamise meetmekava ja juhised järve seisundi jälgimiseks pärast tervendustööde läbiviimist.

Uuringu rahastamine toimub Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames (2021–2027). Uuringuid teostab OÜ MAVES koostöös Eesti Maaülikooliga.

Käsmu järve tervendamine on oluline samm piirkonna loodusväärtuste taastamisel ja säilitamisel.

Lihula raba kraavid sulgemine

Kaitseala: Lihula looduskaitseala
Asukoht: Pärnumaa, Lääneranna vald
Periood: veebruar 2026 – november 2026
Projekteerija: AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Bert Holm, tel 5301 0834
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”

Eesmärk: Parandada soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste liikide seisundit, pidurdada turba lagunemist ning saavutada kaitseala kaitse-eesmärgid.

Lohu pais

Asukoht: Raplamaa, Kohila vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Lohu paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Luusika looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamine

Kaitseala: Luusika looduskaitseala
Asukoht: Lääne-Virumaa, Vinni vald
Periood: aprill – november 2026
Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Ants Animägi, tel 511 6458
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine

Eesmärk: Tingimuste loomine kaitsealuste märgade metsade ja märgalade seisundi paranemiseks.

Meleski märgade metsaelupaikade veerežiimi taastamistööde projekteerimine

Kaitseala: Alam-Pedja looduskaitseala
Asukoht: Viljandimaa, Viljandi vald
Periood: juuni 2025 – detsember 2026
Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Maret Gerz, tel 5196 1572
Rahastus: LIFE projekt “ADAPTEST – LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst

Eesmärk: Veerežiimi taastamise kavandamise eesmärgiks on luua tingimused, et paraneks märgade metsaelupaigatüüpide, siirde- ja õõtsiksoode ning rabade seisund. Kraavide sulgemisega soovitakse pidurdada kuivendusest põhjustatud turbalasundi lagunemist (et peatada süsinikuemissoon) ja toetada teisi märgaladele omaseid funktsioone.

Niitvälja madalsoo ja märgade metsade veerežiimi taastamine

Kaitseala: Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaik
Asukoht: Harjumaa, Lääne-Harju vald ja Keila linn
Periood: jaanuar 2026 – september 2026
Projekteerija: OÜ Inseneribüroo STEIGER
RMK kontakt: looduskaitsespetsialist Annaliisa Kaaremaa, tel 507 1142
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”

Eesmärk: Toetada liigirikaste madalsoode säilimist ja taastumist ning parandada I ja II kaitsekategooria taimeliikide elutingimusi.

Ojaäärse I pais

Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Dokument on valminud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis” (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia, LIFE21-IPC-EE-LIFESIP AdaptEst/101069566) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.

Eesmärk: Projekti eesmärk on jõe elustiku vaba läbipääsu ja jõe ökoloogilise sidususe tagamine. Projektiga saab tutvuda SIIN.

Keskkonnamõju eelhinnang tutvu SIIN.

Ojaäärse I avalikustamise koosoleku kokkuvõte (180.54 kB, pdf)

Purila pais

Asukoht: Raplamaa, Kohila vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Purila paisul kalade rändeteede avamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Tarbja pais

Asukoht: Järvamaa, Paide linn
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Tuuli Teppo, telefon 5628 7678
Rahastus: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

Eesmärk: Tarbja paisule möödaviik-kalapääsu rajamine, et tekiks võimalus pääseda jõelistele elupaikadele, toitumis- ja sigimisaladele.

Ähijärve eeluuringud

Kaitseala: Karula rahvuspark
Asukoht: Võrumaa, Antsla vald
Periood: kuni 2026
RMK kontakt: veeökoloog Anett Reilent, telefon 5382 4350
Rahastus: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt “Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine (Projekt nr 2021-2027.2.03.23-0010)”

Eesmärk: Ähijärve eeluuringute (probleemide kaardistamine) tellimine ja tervendamise meetmekava koostamine.

Valmis on saadud rakenduslik limnoloogiline eeluuring koos tervendamistööde meetmekava ja eelprojektidega. Uuringute eesmärk oli välja selgitada koormusallikad järvele ja järve tervendamiseks vajalikud sammud. Riiklik seire on hinnanud Ähijärve seisundi viimastel aastatel kesiseks või on seisundi trend kesise suunas liikuv. Peamiseks ohuks järve seisundile on peetud varasemat veetaseme alandamist, mis on põhjustanud toitelisuse suurenemise.

Ähijärve eeluuringu lõpparuanne (6.65 MB, pdf)

Ähijärve eeluuringu eelprojekt (8.28 MB, pdf)

Ähijärve eeluuringu avalikustamise koosoleku kokkuvõte (122.94 kB, pdf)

Eeluuringuid rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks” (2021-2027.2.03.23-0010) vahenditest.