RMK ja EMÜ sõlmisid 5 aastase lepingu metsapuude parendamise programmi jätkamiseks
Riigimetsa Majandamise
Keskus ja Eesti Maaülikool sõlmisid koostöölepingu, millega RMK rahastab Eesti
metsapuude parendamise programmi tegevusi viie aasta jooksul 300 000
euroga.
2011. aastal alguse
saanud RMK ja Eesti Maaülikooli koostöö eesmärk on parimate männi-, kuuse- ja arukase
plusspuude järglaste väljaselgitamine. Parimate järglaste ja nende emapuude
seemned saavad omakorda aluseks riigimetsa tulevasele metsapõlvele.
RMK taimla- ja
seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinali sõnul on 8 aasta jooksul koostöös Eesti Maaülikooliga
valitud männi, kuuse ja arukase parimaid puid ja rajatud järglaskatsealasid.
„Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus planeeritud tegevused ja tööde mahud on
prognoositavad ning mõistlik on jätkata pikemaaegse koostööleppega. Tänu
pikemale lepingule saame kindlustunde, et teadlaste terase pilgu all sirguvad
tuleviku puud on tugevad ja terved,“ rääkis Krinal.
„Kuna metsakultiveerimiseks
kasutatava materjali – seemnete-taimede – parendamine on metsapuude
pikaealisust ja muude taimedega võrreldes aeglast kasvu arvestades aeganõudev
töö, siis on pikema kestvusega koostöölepingu sõlmimine programmi stabiilsust
arvestades väga tervitatav,“ lisas metsapuude parendamise programmi juht, Eesti
Maaülikooli teadur Tiit Maaten.
Tänaseks on jõutud nii
kaugele, et männi katsekultuurid on rajatud, kuuse katsekultuurid on rajamisel
ning alustatud on arukase katsekultuuride rajamise ettevalmistustega.
Hariliku männi
katsekultuuride rajamisega jõuti lõpuni 2017. aastal. Kuue aasta jooksul
istutati neljale katsealale kokku 471 plusspuu – nende seas ka Ootsipalu
hiiglase ja Järvselja Kuningamänni – järglased. Männi katsekultuurid on rajatud
Pärnumaale Pärnassaarde, Saaremaale Mändjalga,
Ida-Virumaale Tarumaale ja Põlvamaale Nohipalo külla.
2017. alustati kuuse
katsekultuuride rajamisega, millega jõutakse lõpule 2020. aasta kevadel.
Istutatavad kuusetaimed pärinevad 420 plusspuu käbidest kasvanud seemnetest,
mis on välja valitud Eesti eri paikadest. Kuuse katsealad on rajatud
Viljandimaal Päril, Kilingi-Nõmme lähistel, LääneVirumaal Kullengal ja Räpinas.
Arukase plusspuude
metsast valimisega on Maaülikooli teadlased juba üle kahe aasta tegelenud ning
nende töödega plaanitakse lõpetada 2020. aasta suveks. Tänavu varutakse juba
olemasolevatelt plusspuudelt seemned, et neist taimed kasvatada ja need 2021.
aastal katsealadele istutada. Arukase katsealad rajatakse Kullengale,
Mändajalga, Rasinale ja Tarumaale.
Jätkutegevusena toimub
katsealade pidev hooldamine ja iga viie aasta tagant puude mõõtmine. 15 aasta
pikkuse katseperioodi lõpuks valitakse iga katsetatava puuliigi kohta välja 30
– 45 parimate omadustega plusspuud, mille järglased kultuurides parimaid
omadusi näitasid ja mille vegetatiivseid järglasi ehk poogendeid kasutatakse
uute seemlate rajamiseks ja seega käbide kasvatamiseks.
RMK ehk Riigimetsa
Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti
metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab
loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise
võimalusi ja jagab loodusharidust.
