Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu
RMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse
haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni
Ähijärvel, Võrumaal.
Vastavatud matkatee lõunaharu
on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale
370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi
Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni.
Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa,
Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.
RMK juhatuse esimehe Aigar
Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks
võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. „Erinevalt
möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada
Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee
kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja
Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja
läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,“ ütles Aigar Kallas.
Keskkonnaminister Keit
Pentus-Rosimannus leidis RMK matkateele hinnangut andes, et looduse
tundmaõppimiseks ei ole ühtegi paremat viisi kui seda ise kogeda. „RMK on
viimastel aastatel kõvasti vaeva näinud, et meil kõigil oleks võimalik teha
seda mugavalt ja ohutult ning ümbritsevat võimalikult vähe häirides. Värske
matkatee viib imekaunitesse paikadesse ning selle täispikkuses läbimine võiks
olla iga tõelise matkaselli plaanides,” ütles keskkonnaminister.
Nii senisel kui uuel matkatee
harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on
valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee
saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning
Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.
Matkatee lõunaharu teele jäävad
paljud Eestimaised „kõige-kõige-kohad“ – endine klaasiliiva allmaakaevandus
Piusa koobastes, Eesti sügavaim järv Rõuges, Suur Munamägi kui Eesti kõrgeim
punkt ja Vällamägi kui Eesti suurima suhtelise kõrgusega koht, Eesti suurima
langusega Piusa jõgi ja Eesti kõrgeim liivakivipaljand Härma müür, Eesti
lõunapoolseim punkt Naha küla ning Eesti väikseim, Karula rahvuspark. Täpsem
lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada
Matkatee idee pärineb 2000.
aastast, kui RMK sai esmakordselt valmis matkatee kujundamise tegevuskava, mis
algselt kandis nime „Merest mereni“. Pilootprojektina valmistas RMK ette ligi 70-kilomeetrise
rajalõigu Oandust Aegviiduni. Edasistel aastatel suurenes vajadus olemasoleva
looduses liikumise taristu mitmekesisema kasutamise järele ja raja kasutajate
hulgas süvenes vajadus pikema liikumistrassi järele. Nii rajas RMK 2012. aastal
Oandu-Ikla matkatee.
RMK on metsaseadusega
moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja
efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab
metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu
müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi
puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiuosakonna juhataja
telefon 513 7035
e-post: marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
