RMK müüs Pärnumaal hooajalisi suurulukite küttimislubasid
Pärnumaal
RMK Paikuse kontoris toimunud suulisel oksjonil läks enampakkumisele kolm
Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas kehtivat sõraliste suurulukite küttimislubade
paketti kasutamiseks selle aasta juunist 2011 aasta
veebruarini.
Kokku sisaldavad
kolme enampakkumisele pandud 1700-2400 hektari suuruse ala küttimismahud 43
suuruluki küttimisluba. Müügiüksuste enampakkumise alghinnad olid vahemikus 15
000-25 000 krooni ning kolme müüdud üksuse kogusummaks kujunes 162 000 krooni.
Oksjonil
osales 14 jahimeest. Pakkumised olid tulised ja alghind pakuti kahekordselt üle.
Võrreldes eelmise aasta samalaadse oksjoniga olid seekordsed osaalad
kompaktsemad, mistõttu keskmine hektari tulukus kasvas üle kahe korra, ulatudes
keskmisena 25,87 kroonini. Suurulukilubade kaalutud keskmised hinnad tõusid
eelmise aastaga võrreldes 200-500 krooni, kaalutud keskmisena maksis nt
põdraluba 7200 krooni.
RMK
jahimajandusosakonna juhataja Kalev Männiste sõnul pole suurulukilubade müük
hooajaliste pakettidena kohalikele jahimeestele uus teenus – seni on ulukilube
enampakkumise teel välja antud ka kahel eelmisel aastal. „Ühelt poolt püüame
pakkuda
kohalikele jahimeestele mitmekesisemat jahipidamisvõimalust, teiselt poolt aga
tõhustada ka riigimetsa ressursikasutust ning suurendada selle kasumlikkust,“
selgitas Männiste enampakkumise tagamaid ja lisas, et pakkumistulemused annavad
adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest
jahipidamiseks kasutada. Suulisel enampakkumisel osaleja sai omandada ainult ühe
müügiüksuse, nii saab RMK pakkuda jahipidamisvõimalusi suuremale hulgale
jahimeestele.
Suurulukite
küttimisloaga kaasneb kohustus küttida müügiüksuse osaalalt suurulukitega
vähemalt samas mahus väikekiskjaid või kopraid. Ulukihooldetööd ja lisasöötmise
teostab pakkumise võitja müügiüksusel omal kulul. RMK jättis endale muuhulgas
õiguse anda loa ostjale ette soovituslik sõraliste küttimisstruktuur
ulukiliigiti soolises ja vanuselises vahekorras ning kehtestada väikekiskjate
või kobraste küttimiskohustuse suurus. Samuti võib RMK määrata kütitud ulukilt
teadusliku uurimismaterjali kogumise ulatuse ning koordineerida ja korraldada
suurkiskjate küttimist jahipiirkonnas.
Vastavalt aastateks 2009-2012
kehtestatud RMK arengukavale on RMK loobunud kahjumlike jahipiirkondade
majandamisest ning korrigeerinud jahipiirkondade piire. RMK haldab ca 4%
vabariigi jahimaadest ehk 161 160 ha, pakkudes eelkõige kohalikele küttidele
järgmisi võimalusi: üksikjahtide korraldamine, ühisjahtide korraldamine,
jahijuhataja teenus ühisjahi korraldamiseks ja ette valmistatud jahikoha kasutus
ehk jahirajatise rent.
Jahilubade enampakkumise käigus
antakse jahiseltskonnale üheks jahihooajaks suur- ja väikeulukijahiks määratud
jahipidamiskoht.
RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,
korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet.
Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies
Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust.
RMK majandab 38% Eesti metsadest.
Lisateave:
Kalev
Männiste
RMK
jahimajandusosakonna juhataja
tel
676 7570
e-post
kalev.manniste@rmk.ee
Peep
Saar
RMK
Kilingi-Nõmme jahipiirkonna juhataja
tel
503 6757
e-post:
peep.saar@rmk.ee
