Vilsandi tuletorni 200. juubeliks avatakse fotonäitus Eesti tuletornidest

Uudis
10.09.2009

Vilsandi rahvuspargis asuva RMK teabepunkti Loona näitusemajas avatakse homme Vilsandi tuletorni 200. juubeli ja rahvusvahelise merenduse päeva tähistamiseks fotonäitus Eesti majakatest ja Läänemere elustikust.

Kaido Haageni fotonäitus räägib tuletornide tähtsusest rannakultuuris, nende seostest teiste tegevusaladega, ajalooliste tuletornide valgustamiseks kulunud metsadest jne. Samas saab lisateavet näitusel olevate tuletornide kui pärandkultuuriobjektide kohta ning sirvida teemakohast kirjandust.

„Eestil ja eestlastel on eriline suhe merega. Pealpool veepinda on meresõitjatele abiks tuletornid, mida sageli tuntakse ainult tule järgi. Mis toimub allpool veepinda, on teada vähestele. Näitus püüab edasi anda tuletornide kui ehitiste ilu ja veealuse maailma võlu“ ütleb näituse autor Kaido Haagen.

Suuremõõtmelistel fotodel on jäädvustatud 14 põneva ajalooga Eesti tuletorni. Näiteks läks juubelit tähistav Vilsandi tuletorn automaatika peale üle alles 1996. aastal. Seda on ka mitmes järgus kõrgemaks ehitatud. Kiipsaare tuletorn Harilaiu poolsaarel „tantsib vees“,  olles kord rohkem kord vähem viltu ning liikudes 70 aastaga ligikaudu 100 meetrit mere poole. Näha saab ka maailmas vanuselt 3ndat, Kõpu tuletorni. Ruhnu tuletorni projekteerijaks on aga Gustave Eiffel, kuulsa Eiffeli torni autor. 

Näitus on avatud 11.-30. septembrini kõigil tööpäevadel kella 9-17. Suuremate kui 10-liikmeliste gruppide puhul on vajalik eelregistreerimine.

Lisainformatsioon ja registreerimine:

Kadri Kullapere
RMK loodushoiuosakonna teabespetsialist
Tel  45 46 880
e-post: kadri.kullapere@rmk.ee

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?

Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
27.04.2026
Uudis

Piiumetsa maastikukaitseala märgalad vajavad tervendamist 

Piiumetsa maastikukaitseala sood ja märgalametsad on varasemate kuivendustööde tõttu halvenenud seisundis ning vajavad taastamist.
24.04.2026